Shutterstock
Hiljuti USAd tabanud ja paksu pahandust tekitanud orkaan Sandy muutis looduskatastroofid ja üldise kliimamuutuse taas aktuaalseks teemaks. Otseloomulikult on sellise kaliibriga sündmustel väga suur mõju reaalsele majandusele, kuid tihtipeale kipuvad turud alahindama sagedasemaid loodusnähtusi, nagu näiteks kõrgeid temperatuure ja sellega kaasnevaid põudasid. Olukorra muudab veel murettekitavamaks fakt, et viimase kolmekümne aasta jooksul on registreeritud looduskatastroofide arv aastas kasvanud globaalselt 400 pealt 1000 lähedale.
Graafik: Globaalne looduskatastroofide arv aastatel 1980-2010
Allikas: Goldman Sachs
Suurim looduskatastroofide arvu kasv on toimunud Põhja-Ameerikas, kus ainuüksi ilmastikuga seotud sündmuste arv on kolmekümne aastaga viiekordistunud, kui Euroopas on see samal ajal kahekordistunud. Suurenenud looduskatastroofide arv peegeldub ka kahjude ulatuses – 2011. aastal oli looduskatastroofide mõju majandusele rekordilise $380 miljardi suurune, millest küll valdav enamus oli tekitatud Jaapani maavärina poolt, kuid ka maavärinat arvestusest välja jättes, oli tegu rekordaastaga, sest ainuüksi ilmastikukatastroofidega seotud kahjud ulatusid $148 miljardini.
Suurest volatiilsusest hoolimata on kahjude mahus märgata pigem kasvavat trendi ja seda eriti Põhja-Ameerika regioonis. Üheks põhjuseks võib kindlasti pidada populatsiooni ja selle elatustaseme kasvu. Suurema hulga inimeste ja nendele kuuluva vara puhul on loogiline eeldada ka suuremaid kahjusid. Ometi näitavad numbrid ka tõusvat trendi siis, kui neid kohandada vastavalt populatsiooni suurusele ja elatustaseme kasvule. Suurimaks põhjuseks kasvava trendi taga loetakse hoopis kiiret kasvu kliimakatastroofide arvus võrreldes geofüüsikaliste katastroofidega (maavärinad jne).
Graafik: Kliimakatastroofidega seotud kahjude maht (miljardit $)
Allikas: Goldman Sachs
Kui laastavad on Sandy taolised loodusõnnetused majanduskasvule ning varade tootlustele? Toetudes viimase kolmekümne aasta jooksul registreeritud viiekümnele suurimale looduskatastroofile, võib täheldada lühiajalist negatiivset mõju majandusaktiivsusele (tööstustoodang ja SKT) katastroofi perioodi vältel, millele järgneb võrdlemisi kiire tagasipõrge järgnevate kuude ja kvartalite jooksul. Koos langeva tootmismahuga vähenevad samal perioodil paralleelselt ka import ja eksport. Samuti saab tugeva löögi investeeringute maht, kuid mis taastub ülikiirelt järgnevate kvartalite jooksul tänu kahjude parandamiseks vajaminevatele ehitus- ja parandustöödele. Näiteks kulutas USA valitsus pärast Katrinat taastustöödele enam kui $200 miljardit. Statistika näitab, et ka kõige suuremate looduskatastroofide puhul, nagu seda olid orkaan Katrina või Tohoku maavärin/tsunami, püsis nende negatiivne mõju majandusele vaid katastroofi toimumise ajal ning juba järgneval kuul olid majandusindikaatorid positiivsed ja katastroofieelsete kasvu tasemeteni jõuti vaid paari kuuga. Mõne juhtumi puhul muutusid majandusnäitajad isegi loodusõnnetustele eelnevast perioodist paremaks.
Graafik: Tööstustoodangu MoM muutus (kuud enne/pärast looduskatastroofi)
Allikas: Goldman Sachs
Makrotasandil on selliste suurte loodusõnnetuste mõju finantsturgudele olnud üsna väike ja seda just katastroofide lühiajalisuse tõttu. Aktsiaturge on kõigutanud vaid tõepoolest ajaloo suurimad loodusõnnetused nagu seda oli näiteks Jaapani tsunami ning ka siis kujunes mõju üldisemas plaanis suhteliselt lühiajaliseks.
Sama tugeva või ehk isegi suurema mõjuga majandusele on aga vähem ekstreemsemad ilmanähtused nagu põuad, külmalained ning sademete anomaalne hulk. Erinevalt ekstreemsetest loodusõnnetustest vältavad sedalaadi ilmastikutingimused tavaliselt pikema perioodi ning see muudab nad sellevõrra ohtlikumaks ja mõjukamaks. Näitena võib tuua 2012. aasta suve Ameerika Ühendriikides, kus juuli kujunes palavaimaks registreeritud kuuks alates 1895. aastast ning mille tagajärjel olid septembriks paljud osariigid kuulutanud välja põuaseisundi. Esialgu mitte eriti tähelepanuväärsena näiv sündmus aeglustas USA 2012. aasta kolmanda kvartali majanduskasvu tervelt 0.4 protsendipunkti võrra (-20% suurune mõju kogu SKT kasvule), kuigi põllumajandus moodustab kogu majandusest vaid 1% suuruse osa. Sellise kahju ulatus on võrdne orkaan Sandyga, mille hinnangulised kahjud ulatuvad hetkel $75 miljardini. Põud ja laialdased metsatulekahjud pidurdasid ka Venemaa 2010. aasta kolmanda kvartali SKT kasvu 0.6% võrra ning kogu aasta majanduskasv vähenes sellest tulenevalt 0.3 protsendipunkti võrra. Tais langes 2011. aasta SKT tugevatest vihmasadudest tingitud üleujutuste tõttu 8.9%. Vihmaperioodile eelnevalt oli analüütikute prognoosiks 4.0% suurune majanduskasv. Olukord muutus sedavõrd tõsiseks, et olukorra parandamiseks oli tarvis Tai keskpanga sekkumist.
Graafik: Kliimakatastroofide arv kontinentide kaupa
Allikas: Goldman Sachs
Katastroofide mõju ulatub ka tarbijani, tekitades neile potentsiaalselt varalist kahju ning mõjutades igapäevaste tarbekaupade hindu. Kui tormid takistavad naftaettevõtetel tööd tegemast, kallineb kütus. 2005. aastal vähenes USA naftatoodang orkaanide Katrina ja Rita tõttu enam kui 20%, mis põhjustas nafta 50% suuruse hinnatõusu. Kui põllumajandustoodang kannatab põudade ja üleujutuste tõttu, rallivad põllumajandustoodangu hinnad kõrgustesse. Maisi hind on USAs näiteks viimase kahe aastaga tõusnud enam kui 120% võrra. Kliima- ja looduskatastroofide mõju hindadele sõltub sellest, kui kiiresti suudetakse tootmine taastada ehk pakkumine taas nõudlusega tasakaalu viia. Erinevalt energia- ja metallitööstusest võtab näiteks põllumajandustoodangu normaliseerumine sesoonsuse tõttu kauem aega ehk katastroofide efekt hindadele on pikaajalisem.
Kuigi suuremate looduskatastroofide mõju majandusele on lühiajaline, tasuks investoritel kindlasti silma peal hoida ekstreemsematel ilmastikutingimustel ning nende võimalikul mõjul majandusele ja sealjuures ka tarbekaupadele ja nende hindadele.
Tweet
