Dreamstime
Alates suvest on euroala perifeeriariikide võlakirjaintressid korralikult allapoole tulnud. Üheks põhjuseks on ilmselt EKP lubadus osta abiküsimise järel piiramatult kokku lühiajalisi võlakirju, kuid tulusused on tükk maad madalamal ka intressikõvera pikemas otsas. Kas tõesti on intressid kontrolli alla saadud ning olukord paremaks muutumas?
Viimasel ajal on Euroopa võlakriisi tandril üsna rahulik olnud ning näiteks Hispaania ja Kreeka lahkumine eurot kasutavate riikide hulgast unustuse hõlma vajunud. Näib nagu suutis Mario Draghi sõnadega „piiramatus koguses võlakirjade ostmine“ lahendada võlakriisi. Kuigi finantsilises mõttes saavad riigid üle pika aja jälle rahulikumalt hingata, siis majandusstruktuurides on veel palju ära teha, kuna makropilt paremaks ei ole läinud. Pigem isegi jätkab halvenemist.
2012. aasta neljandas kvartalis oli Hispaanias 6 miljonit tööotsijat ehk 26% aktiivsest rahvastikust. Veel kolmandas kvartalis oli see näitaja 25% juures. Uusi kõrgusi püüab ka noorte ehk alla 25-aastaste tööpuudus, mis neljandas kvartalis saavutas peadpööritava 60% taseme. Lisame siia veel Hispaania pankade halbade laenude tõusva mahu, IMFi poolt prognoositava SKP 1,5 % suuruse languse 2013. aastal ning Euroopa Komisjoni hinnangul täitmata jäänud eelarvedefitsiidi eesmärgi eelmisel aastal, siis majanduslik olukord polegi kuigi helgemaks muutunud. Ka Kreeka madistab rekordilise tööpuudusega, kui riigi töötuse määr tõusis novembris 26,8% peale (Euroopa Liidu kõrgeim näitaja). Ühtlasi näeb IMF Kreeka majandust langevat kuuendat aastat järjest, kui tänavu peaks SKP vähenema 4,2%. IMFi arvutuste kohaselt vajab Kreeka veel aastatel 2015-16 veel täiendavalt €5,5-€9,5 miljardit laenu.
Võlakirjaturgudele ei näi see aga muret valmistavat. 10. jaanuaril langes Hispaania 10-aastase võlakirja tulusust esimest korda viimase aasta jooksul alla 5% piiri. Ja kuigi alates sellest ajast on see taas natukene kerkinud, on valitsuse laenamiskulud ikkagi 2,5 protsendipunkti madalamad kui juulis tehtud tipus. Hispaania intressikõvera võrdlused suvega ja praeguse hetkega on kujutatud alloleval graafikul. Ka Itaalia 10-aastase võlakirjade tulusused on tipust 2,5 protsendipunkti allapoole tulnud.
Allikas: The Economist
Optimismi põhjus võib siinkohal peituda selles, et EKP samm näitas, et põhimõtteliselt ollakse valmis tegema ükskõik mida, et eurotsooni koos hoida. See omakorda sundis mitmeid riskifonde katma oma lühikesi positsioone valitsuste võlakirjades. Samuti arvatakse, et sellised institutsionaalsed investorid nagu pensionifondid ja kindlustusfirmad on taas perifeeriariikide turule astumas, kuna antud võlakirjad pakuvad oluliselt suuremat tulusust kui teised varaklassid, isegi kui neid kohandada maksejõuetuse riskiga.
Ka Euroopa liidrid ise on kuulutanud, et hullem on möödas. Niimoodi ütles näiteks Saksamaa rahandusminister Wolfgang Schäuble 11. jaanuaril. Euroopa Keskpanga president mainis, et maad on võtmas „positiivne nakkus“ ning eurotsooni majandus peaks kasvama hakkama 2013. aasta lõpus. Olgu öeldud, et kolmapäeval alandas IMF regiooni SKP prognoosi käesolevaks aastaks +0,2% pealt -0,2% peale. Luksemburgi peaminister ja euroala rahandusministrite juht Jean-Claude Juncker märkis samuti, et hullem on arvatavasti möödas, kuid olukorra parandamiseks on veel vaja kõvasti tööd teha.
Võlakirjaturgude tugevust nähakse kriisi pöördepunktina. Ometi arvavad mitmed turuosalised, et viimatised arengud võivad anda valesignaale. Nimelt kardetakse, et nõrkade valitsuste ja nõrkade pankade seos on viimasel ajal tugevnenud ning võlakirjade kauplejad kahtlustavad, et peamine nõudlus Hispaania ja Itaalia võlakirjade järele on tulnud peamiselt kodumaistelt pankadelt. Näiteks Barclays sõnul aitas sellele kaasa Hispaania pankade rekapitaliseerimine. Välismaiste investorite huvi näib aga olevat suurem lühemaajaliste võlakirjade vastu, kuna need on põhimõtteliselt EKP kaitse all.
Ühtlasi kardetakse, et tõusvad võlakirjahinnad vähendavad poliitikute motivatsiooni viia läbi reforme. Citigroupi analüütik Willem Buiter ütleb, et Euroopa poliitikud võtavad otsuseid vastu ainult relva ähvardusel ning selleks relvaks on turg. Sama meelt on ka Morgan Stanley ökonomist Joachim Fels, kes ütles, et olukorra paranemine võib kaasa tuua liigse enesega rahulolu ja seetõttu otsustusprotsesside venimise. Citigroupi analüütikute hinnangul ei ole makromured kuhugi kadunud. Näiteks Hispaania valitsuse eelarve defitsiidi eesmärgid 4,5% 2013. aastal ning 2,8% 2014. aastal on oluliselt optimistlikumad, kui Citi vastavad prognoosid, milleks on 6,4% ja 5,8%. Erinevus tuleb peamiselt sellest, et Citi ootab Hispaania SKP languseks nendel aastatel vastavalt 2,4% ja 1,9%, samas kui valitsus on eelarved koostanud optimistlikumaid eeldusi silmas pidades.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet
