Fed varsti kahjumis?

Shutterstock

Fedi kasumi teenimise ajalugu teeb ilmselt kadedaks kõik kommertspangad, sest USA Keskpanga kasumiaruande viimasel real on alates 1916. aastast ilutsenud positiivne summa, kaasa arvatud Suure Depressiooni ajal. Viimase viie aasta jooksul on keskpank teeninud keskmiselt $68 miljardit aastas. Fed teenib kasumit sarnaselt traditsioonilise panga ärimudelile ehk varade tootluse ning kohustustelt makstavate intresside vahelt. Fedi kohustused koosnevad enamjaolt ringluses olevast rahast, millelt intressi maksma ei pea, ning reservidest, mida kommertspangad keskpanga kontodel hoiavad. Alates 2008. aastast on antud reservide maht kasvanud plahvatuslikult $1,6 triljonini, millelt makstakse aastas 0,25% suurust intressi. Samal ajal teenib keskpank oma võlakirjadelt keskmiselt 3,5%, mis seletabki kõrget kasumit, mida vahel kutsutakse ka emissioonituluks, mida Fed teenib raha trükkimiselt või intressituluks rahatähtedelt.

Samas ei jää teenitud kasum Fedile, vaid seaduse järgi on rahandusministeeriumil õigus kogu tulule, mis jääb alles pärast kulutuste mahaarvamist (antud kulutuste hulka kuulub ka 6% suurune dividendimakse liikmespankadele). Seega on kasumite kasvades suurenenud ka ülekanded rahandusministeeriumile.  Fedi esialgsete hinnangute kohaselt kantakse eelmise aasta kasumist $88,9 miljardit rahandusministeeriumi kontodele. Alloleval joonisel on näha, kuidas ülekannete maht rahandusministeeriumile viimaste aastate jooksul muutunud on.

Allikas: The Federal Reserve's Balance Sheet and Earnings: A primer and projections

Nagu näha, siis alates 2009. aastast on toimunud märgatav kasumite suurenemine, mis on seletatav kvantitatiivse lõdvendamise programmidega, millest esimene sai alguse 2008. aasta novembri lõpus. Kuna antud programmid kujutavad endast uue loodud rahaga võlakirjade ostmist, on see viinud Fedi varade mahu ligi $3 triljonini. Just varade mahu suurenemine on kaasa toonud ka kasumite märkimisväärse kasvu.

Kuigi keskpanga bilansimahu suurendamine on kergitanud tulusid nii Föderaalreservi kui ka rahandusministeeriumi jaoks, on nii suure väärtpaberiportfelli omamine kaasa toonud täiendavaid riske. Nimelt kaasneb oht, et võlakirjade ostuprogrammi lõppedes võib keskpank olla sunnitud maksma üleliigsetelt reservidelt suuremat intressi ning portfellis olevate võlakirjade väärtus võib kahaneda, kuid monetaarpoliitika elluviimiseks võib Fed olla sunnitud kahjumid realiseerima.

J.P. Morgan Chase’i peaökonomist Michael Feroli sõnul võib Fedi kahjum 2019. aastal olla $4 miljardit, kui Föderaalreserv jätkab kuni 2014. aastani võlakirjade ostmist $85 miljardi eest iga kuu ning alustab intressimäära kergitamist 2015. aastal, mis 2019. aastaks peaks küündima 4,5%-ni. Kui aga inflatsiooni tõttu oleks Fed sunnitud intressi tõstma 6,5%-ni, siis oleks kahjumiks isegi $20 miljardit. Samas Feroli baasstsenaariumi järgi lõpetab Fed võlakirjade ostuprogrammi käesoleva aasta lõpus, mille tagajärjel suudab keskpank kasumlikult tegutseda kümnendi lõpuni.

Peamised riskid kahjumi saamiseks tulevadki keskpanga mandaadist hoida inflatsiooni kontrolli all ning tööpuudust väiksena. Näiteks inflatsiooni kerkides võib Fed rahapakkumise koomamale tõmbamiseks olla sunnitud oma võlakirjapositsioone müüma kahjumiga. Teiseks, kui majandus peaks hakkama kiiremini kasvama, võib Fed tõsta intressimäära pankade üleliigsetelt reservidelt, et viimased ei hakkaks neid välja laenama, tekitades inflatsioonisurvet, vaid et neil säiliks stiimul antud reserve keskpanga kontol hoida. See aga võib kaasa tuua olukorra, kus varadelt saadav tulu võib osutuda väiksemaks kui kohustustelt makstav intress.

Detsembris aset leidnud koosolekul näis, et potentsiaalse kahjumi pärast on mures ka mõned Fedi ametnikud. Jaanuaris avaldasid viis Fedi teadlast keskpanga kasumiprognoosi järgnevateks aastateks (antud tööd saab PDF formaadis lugeda siit). Uurijad lähtuvad oma analüüsis erinevatest võlakirjade ostustsenaariumitest, SKP ja intressimäärade prognoosidest ning vaatavad, mis juhtuks, kui intressimäärad hälbivad prognoosist protsendipunkti võrra alla- või ülespoole.

Selgub, et kui Fed ostaks käesoleval aastal $1 triljoni ulatuses võlakirju (ühes kuus $45 mld ulatuses riigi võlakirju ning $40 mld ulatuses hüpoteekvõlakirju) ning alustab likviidsuse kokkutõmbamist 2014. aastal, saadaks esimene kahjum 2017. aastal ning tulem on miinusmärgiga 4 aastat järjest. Kogu kahjumi suuruseks antud perioodi vältel kujuneks $40 miljardit, või intressimäärade arvatust kiirema kasvu korral isegi $125 miljardit. Alljärgnevalt on toodud ülekanded rahandusministeeriumile kolme erineva stsenaariumi lõikes. Esiteks Fed ei osta käesoleval aastal võlakirju (pole enam võimalik), Fed ostab $500 mld (sinine joon) või $1 triljonit (punane joon). Kui ülekandeid ei toimu, siis on Fed kahjumis.

Allikas: The Federal Reserve's Balance Sheet and Earnings: A primer and projections

Nagu varem mainitud, siis USA keskpanga eesmärk ei ole kasumit teenida, vaid ellu viia rahapoliitikat, kontrollides inflatsiooni ja tööpuudust. Kasum on tegelikult selle tegevuse kõrvalprodukt. Mis siis aga ikkagi saaks, kui Föderaalreserv kahjumisse jääb? Mille arvelt kahjum kaetakse? Vastus on lihtne -  Fed saab oma tegevuskulud katta raha juurde trükkimisega. Raamatupidamisreeglite järgi ei vähene ka keskpanga omakapital, vaid juhul kui sissetulekud ei kata ära tegevuskulusid, lakkavad ülekanded rahandusministeeriumile ja keskpanga bilansi varade hulka ilmub kirje nimega ettemakstud tulevaste perioodide kulu, mida siis panga kasumisse jõudes läbi ülekannete rahandusministeeriumile tulevatel perioodidel vähendama hakatakse.

Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.