Dreamstime
USA suured kildagaasivarud ning uued tehnoloogiad maagaasi ammutamiseks kivimitest on kaasa toonud sealsete maagaasihindade languse. Seetõttu on maagaas muutunud väga atraktiivseks alternatiiviks elektrijaamade kütusena kivisöe ning mõningatel juhtudel isegi uraani asemel. Plussiks on ka see, et maagaasi põletamine reostab vähem õhku kui kivisöe põletamine. Ka Euroopas leidub sarnasel hulgal kildagaasi kui USAs, kuid pigem võib siin täheldada kivisöe võidukäiku.
Hiljuti ilmunud Wall Street Journali artiklis märgiti, et kui 1950-ndatel peeti USAs tuumaenergiast toodetud elektrit peaaegu tasuta kaubaks, siis nüüd seistakse silmitsi olukorraga, kus maagaasil töötavaid elektrijaamu on isegi odavam opereerida. Eriti puudutab see suurettevõtetele kuuluvaid tuumajaamu, mis on juba üsna vanad ning vajavad kulukaid parandustöid. Nii on mõnedki ettevõtted teatanud tuumajaamade sulgemisest ja kavatsusest osta edaspidi elektrit avatud turult. Alloleval graafikul on ka näha, kuidas maagaasist toodetakse üha enam elektrit, samas kui teiste energiaallikate kasutamine on püsinud suhteliselt muutumatul tasemel:
Euroopas on aga puhumas sootuks teised tuuled ning asi pole selles, et siin kildagaasi ei leiduks. Euroopa riikide kildagaasi reservid kokku moodustavad 10% maailma reservidest, USA puhul on see näitaja 13% (suurimad reservid kuuluvad Hiinale, kelle maapõues peitub ca 19% maailma reservidest). Kuigi USAst eeskuju võttes, liigub ka Euroopas pidevalt jutte peagi saabuvast kildagaasi kaevadamise buumist ning sellega kaasnevast odavast maagaasist, pole midagi sellist veel tõeks saanud.
Uurimistegevus käib hetkel mitmes riigis nagu näiteks Austrias, Saksamaal, Ungaris, Iirimaal, Poolas, Rootsis ja Suurbritannias. Arvatakse, et üldse leidub kildagaasi reserve 16 Euroopa riigis. Üle poole Euroopas asuvast kildagaasist asub kahes riigis – Poolas ja Prantsusmaal. Poolas on 5,2 triljoni kuupmeetriga Euroopa suurimad reservid ning Prantsusmaale kuulub 5,0 triljoni kuupmeetriga 28% Euroopa reservidest. Samas, kommertstootmiseks sobilik on suure tõenäosusega ainult murdosa antud reservidest.
Kuigi Poolas on kildagaasi reservide uurimistegevus kõige intensiivsem, on siiamaani piirdutud testkaevude puurimisega. Suurem tagasilöök ilmnes möödunud suvel, kui pärast kahe testkaevu puurimist teatas tööstusharu titaan Exxon Mobil, et testkaevude tootmismahud polnud kommertstasemel jätkusuutlikud ning seega lõpetas ettevõte kildagaasi otsimise Poolas. Samuti ütles ettevõte, et kommertstootmine jääb vähemalt viie aasta kaugusele.
Samas leidub Euroopas teisigi probleeme, mis piiravad kildagaasi kasutuselevõttu. Näiteks paljude riikide seadusandlus keelab uue tehnoloogia (fracking) kasutamise, kuna sellest kardetakse ohtu keskkonnale. Peale Suurbritannia, kus hiljuti lubati testkaevude puurimine, on edasiminek vaevaline. Näiteks prantslased on uuele puurimistehnoloogiale täiesti kindlameelset vastuseisu näitamas, kui president Hollande lubas frackingu keelu jätkumist kogu tema viieaastase ametiaja jooksul. Ka Holland ja Luksemburg on peatanud kildagaasi puurimistegevuse. Möödunud aasta lõpus proovis sama teed minna ka Saksamaa, kuid parlamendis see ettepanek läbi ei läinud. Austrias aga muudavad keskkonnanõuded puurimise majanduslikult mõttetuks.
Ida pool aga nii suurt vastuseisu ei kohta, kuigi ka Tšehhi kehtestas hiljuti moratooriumi ning sama kehtib ka Bulgaarias. Ilmselt kohtab Ida-Euroopas suuremat poolehoidu just seetõttu, et viimased saaksid kildagaasi abil vähendada ülisuurt sõltuvust Venemaa gaasist. Muidugi on Venemaa sellele vastuseisu näidanud ning kohe pärast seda, kui Shell ja Ukraina valitsus allkirjastasid leppe uurimaks kildagaasi kasutuselevõttu riigis, saatis Venemaa oma naaberriigile $7 miljardi suuruse arve gaasi eest, mida Ukraina ei ole kasutanud, kuid mille eest riik väidetavalt ikkagi lepingust tulenevalt maksma peaks.
Allpool toodud joonisel on kujutatud ka, milline seadusandlik olukord valitseb erinevates Euroopa riikides frackingu seisukohalt.
Allikas: The Economist
Tuleks veel lisada, et lisaks seadusandlikule poolele, pole ka Euroopa gaasitööstus niivõrd arenenud kui USAs ning ka infrastruktuur on uute projektide suhtes puudulik. Seetõttu on tavaliselt ka väljaspool USAd asuvate maardlate puhul nullkasumiks vajalik maagaasi hind kõrgem. Kuigi vaevalt päris nii madalatele tasemetele kui USAs gaasi hinnad Euroopas jõuavad, märgib Euroopa Komisjon, et läbi tehnoloogia kohandamise siinsetele oludele suudetakse puurimiskulusid vähendada 30-60%. Alljärgnevalt on ka toodud Deutsche Banki analüütikute poolt koostatud graafik, kus on näidatud erinevate riikide puhul hinnatase, millest alates tasub kildagaasi tootmine ennast ära.
Allikas: Deutsche Bank
Seega kuna Euroopa kildagaasisektor on võrreldes USAga alles lapsekingades ning enamus gaasist tuleb Grazpomilt, kellega hinnad juba aastaid tagasi kokku lepitud, siis maagaas on Euroopas oluliselt kallim kui USAs. Möödunud suvel näiteks koguni kolm korda kallim. Teisalt on pärast Fukushima intsidenti paljud riigid sulgenud tuumareaktoreid või tuumaenergiast üldse loobumas. Seega on Euroopas võidukäiku alustanud hoopiski kivisüsi. Tegu on üllatava asjade käiguga, sest olles keskkonda kõige rohkem saastav kütus, muudab kivisöe kasutuselevõtt Euroopa keskkonnaalased püüdlused justkui mõttetuks.
Euroopa suurim kivisöe tarbija, Saksamaal asuv RWE tootis 2012. aasta esimese üheksa kuuga 72% elektrist kivisöest vs 66% samal perioodil 2011. aastal. Eelmise aasta aprillis muutus kivisüsi Suurbritannias elektritootmisel kõige enam kasutatavaks kütuseks esimest korda alates 2007. aastast. 2012. aasta kolmandas kvartalis toodeti saareriigis kivisöest 50% rohkem elektrit kui mullu.
Loo võti seisneb kivisöe hindade languses. Kuna USA elektritootjad lülitusid ümber maagaasile, pidid sealsed kivisöe tootjad otsima uusi turge. Samal ajal tõi aeglustuv Hiina nõudlus kaasa hindade üsna suure languse ning praegugi püsib kivisöe tonni hind alla $100. Antud hinnad on Euroopa kommunaalettevõtetele aga väga atraktiivsed, mida märgib ka USA kivisöe impordi kasv kolmandiku võrra 2012. aasta esimese kuue kuuga. Bloombergi analüütikud on arvutanud, et Saksamaa elektritootjad saaksid iga megavati elektri tootmisel maagaasiga €11,70 kahjumit, kuid kivisütt kasutades €14,22 kasumit.
Kivisöe niivõrd laialdane kasutamine tõmbab aga vee peale ELi keskkonnapoliitikale, millega poliitikutele meeldib tavaliselt kiidelda, et see on eeskujulik mudel tervele maailmale. Aastaks 2020 peaks süsihappegaaside emissioon vähenema 1990. aasta tasemelt 20%. Kui 2009. aastaks olid emissioonid vähenenud 17%, siis koos majanduse taastumisega hakkas kasvuhoonegaaside hulk taas tõusma. Bloombergi sõnul tõusis elektrijaamade süsihappegaasi emissioon eelmisel aastal 3%.
Samas arvavad mõned eksperdid, et kivisöe kasutamise osakaalu kasv on ajutise iseloomuga. Peamiselt seetõttu, et ELi direktiivi kohaselt, mis jõustub 2016. aastal peavad ELi uutele standarditele mitte vastavad elektrijaamad uksed kinni panema või tegema suuri investeeringuid normidele vastamiseks. Tähtaeg, mille jooksul ettevõtted oma valiku kahe alternatiivi seast pidid tegema oli jaanuaris.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet
