Dreamstime
Viimasel aastakümnel on Hiina keskpank ekspordi kasvu toetamiseks hoidnud jüaani vahetuskurssi kunstlikult madalal. Jüaani tugevnemise vältimine aitas keskpanga välisvaluuta reservil kasvada enam kui $3.3 triljonini, tehes sellest suurima välisvaluuta reservi maailmas. Lõviosa sellest summast tuli Hiina jooksevkonto ülejäägist, mida on investeeritud nii USA-sse kui ka teistesse maailmariikidesse.
Graafik: Hiina välisvaluuta reservid (triljonit dollarit) ja jüaan dollari vastu
Allikas: Quartz
2012. aastal kasvas Hiina kaubandusbilansi ülejääk rekordilise 48% võrra $231.1 miljardini ning otseinvesteeringuid Hiinasse registreeriti 111.72 miljardi dollari ulatuses. Viimane number on 3.7% väiksem kui 2011. aastal ehk esimest korda viimase kolme aasta jooksul otseinvesteeringute maht Hiinasse kahanes ja seda suuresti kallima jüaani tõttu. Valitsuse infrastruktuuri kulutuste ning koduse laenuturu kasvamise najal on Hiina suutnud aga enda otseinvesteeringutest sõltuvusest lahti saada. Kui 1996. aastal moodustas välisfondide osakaal Hiina investeeringutest põhivarasse 11.8%, siis nüüd vaid 1.5%.
Nagu eelnevalt mainitud, siis välisvaluuta reservidesse jõudis sellest kombineeritud $340 miljardi suurusest summast vaid kolmandik, ehk ülejäänud rahahulk on järelikult leidnud oma tee välismaistesse investeeringutesse. Sellele väitele võime leida kinnitust keskpanga raportist, mille kohaselt näitas Hiina kapitali- ja finantskonto 2012. aasta esimeses kolmes kvartalis kokku $85.4 miljardi suurust defitsiiti (2011. aastal $234 miljardiline ülejääk). Vastav arv klapib täpselt Hiina valuutavarade eest vastutava ametkonna (SAFE) poolt heaks kiidetud laenude mahuga Hiina institutsionaalsetele investoritele.
Graafik: Sissetulevate ja väljaminevate investeeringute maht Hiinas (miljardit dollarit)
Allikas: Quartz
Ehk laias laastus on Hiina valitsus võtnud kindla eesmärgi pakkuda kohalikele ettevõtetele hiiglaslike reservide abiga laienemiseks vajalikku dollari likviidsust. Finantsasutuste jaoks on SAFE kaudu reservist laenamine saanud juba eelistatuimaks meetodiks projektide rahastamisel. SAFE kaudu saadud laenutingimused pole kivisse raiutud ning need määratakse vastavalt laenutaotlejale ning otseloomulikult on kodustele firmadele tingimused sõbralikumad kui kommertspankades. Ühe asjaosalise sõnul on valuutareservi laenu intressimäär üle 1% võrra madalam Ameerika pankade pakutust. Kõigele lisaks pole sellele laenuprogrammile määratud lõppkuupäeva ega laenumahtude ülempiiri, mistõttu on raske ennustada, kui kaugele on Hiina valitsus oma ettevõtete aitamiseks nõus minema.
Graafik: Hiina otseinvesteeringute arv ja maht (miljonit dollarit) Ühendriikidesse aastatel 2000-2012
Allikas: Rhodium Group
Nüüd on hiinlaste kord rahasid liigutada ning Hiina investorid ei hoia end tagasi ja on asunud üsna agressiivselt raha riigist välja viima. Eelmisel aastal tõusis Hiina välisinvesteeringute maht 28.6% võrra $77.2 miljardini ning raha jõudis kokku 141te erinevasse riiki ja 4400sse ettevõttesse. Investeeringud Ühendriikidesse kasvasid samal perioodil 17% ning ulatusid rekordilise $6.5 miljardini. Lähitulevikus oodatakse välisinvesteeringute jätkuvat kasvu ning analüüsifirma Rhodium andmetel on Hiina 2020. aastaks kokku investeerinud välisriikidesse üle $1 triljoni. Hetkelgi ootavad Hiina ettevõtted USAs heakskiitu $5 miljardi väärtuses ülevõtmistele.
Graafik: Hiina otseinvesteeringud Ühendriikidesse sektorite kaupa
Allikas: Rhodium Group
Hiina populaarseimateks sihtmärkideks Ameerikas on nafta- ja gaasifirmad, arenenud tootmistegevusega ettevõtted ning kommunaalettevõtted. USA jaoks on see nähtus ainult positiivne, sest finantskriisi järgsel perioodil vähenes seal sissevoolavate investeeringute maht $300 miljardi pealt $150 miljardile ning eurotsooni kriisi arvestades pole sealne olukord ka niipea paranemas. Hetkel moodustab Hiina osakaal kogu investeeringutest Ameerikasse vaid marginaalse 1%, kuid tulevikus võib see number muutuda oluliselt suuremaks. Nimelt on Hiina üks vähestest riikidest, kes on viimase viie aasta jooksul oma investeeringuid Ameerikasse suurendanud. Kui Euroopa ja Kanada rahavood sel ajaperioodil Ameerikasse on vähenenud poole võrra, siis Hiina investeeringud on nüüd umbes kolm korda suuremad kui tollal.
Kokkuvõtlikult võib öelda, et Hiina on astumas vastuollu ühe keskpanga funktsiooniga, milleks on finantsstabiilsuse tagamine. Sellises mahus odavate laenude väljaandmine pankadele ning nende edasikandumine turgudele on aga kõike muud kui stabiilne, sest tekkida võivad finantsmullid ning halvad ja läbimõtlemata investeeringud, mis omakorda jätavad keskpanga kanda suure riskikoorma. Läbikukkumise vältimiseks peaks Hiina leidma optimaalse punkti valuutavarade kasutamise ning jätkusuutliku kasvu vahel.
Tweet
