Dreamstime
Möödunud aastal kujunes S&P 500 börsiindeksi tootluseks 13,4 protsenti, tehes sellest viimase nelja aasta suurima tootluse. Väikese turukapitalisatsiooniga ettevõtteid koondav Russell 2000 indeks teenis investoritele 14,7% ning Nasdaq Composite indeks suutis 2011. aasta 1,8% suuruse languse asemel näidata ligi 16protsendilist tootlust. Riskifondide jaoks aga läinud aasta nii edukalt ei lõppenud: nimelt mitmendat aastat järjest jäi ca 88% hedge-fondidest indeksite tootlustele alla ning oktoobrikuu seisuga oli seetõttu tegevuse sunnitud lõpetama ligi 635 fondi (8.5% enam kui 2011. aastal).
Riskifondide möödunud aasta keskmine tootlus moodustas S&P 500st vähem kui poole ehk 6,2%. Aasta algusest saati nõrka tootlust peegeldanud fondid ärgitasid investoreid raha mujale paigutama ning 2011. aasta detsembri ja 2012. aasta novembrikuu vahelisel perioodil tõmmati fondidest kokku välja $21,2 miljardit ehk 1,2% kogu fondide mahust. Sellele perioodile eelnevalt ulatus raha sissevool riskifondidesse $61,9 miljardini aastas. Ometi ei jäänud kõik fondid kaotajateks ning parima tootlusega paistsid silma hüpoteekvõlakirjadesse investeerivad fondid. Lausa kolm fondi viie parima hulgast paigutasid raha justnimelt eelmainitud varaklassi ning kokku suudeti välja pigistada 20,2% suurune tootlus. Hüpoteeklaenudest teistsuguse strateegia valinud fondide keskmine tootlus jäi vaid 1,3 protsendipunkti piirimaile.
Graafik: Riskifondid vs S&P 500
Allikas: Bank of America Merrill Lynch
Olukorrast parema ülevaate saamiseks võrdles analüüsimaja Beachhead Capital Management omavahel ca kolme tuhande riskifondi viimase kümne aasta tootlusi ning jaotas need kahte tinglikku rühma: „väikesed“ fondid, mille varade maht jääb $50 ja $500 miljoni vahemikku ja „suured“ fondid, millede maht ületab $500 miljoni piiri. 2827 fondi jagunesid kahte gruppi üsna võrdselt ja väikeste fondide keskmiseks varade mahuks kujunes $193 miljonit vs suurte fondide $3,7 miljardit. Huvitaval kombel on viimase kümnendi jooksul suurte fondide maht kolmekordistunud, kuid väikeste fondide suurus on püsinud laias laastus muutumatuna ehk tähendab see seda, et suured firmad on investorite kapitali ligimeelitamises tunduvalt edukamad.
Uurimustöö tulemused on üsna üllatavad – väiksema mahuga fondid on suutnud iga-aastaselt genereerida keskmiselt 2,2% rohkem tootlust ning tootluste vahe suurte fondidega on viimaste aastatega pidevalt laienenud (viimased viis aastat edestati suurte fondide tootlust tervelt 2.54 protsendiga aastas). Kuigi väikeste fondide volatiilsus oli veidi kõrgem, siis Sharpe'i suhtarv ehk portfelli riski ja tootluse suhe ületas suurte fondide oma, mis tähendab, et väikesed fondid võtavad suurtest suhteliselt vähem riske.
Graafik: Suurte ja väikeste fondide viimase 10 aasta tootlus
Allikas: Beachhead Capital Management
Kahe grupi tulemuste vahel esineb väga tugev positiivne korrelatsioon, mistõttu liiguvad nii suurte kui väikeste fondide tootlused ülisarnases taktis. Sellegipoolest on väikese mahuga fondid suutnud järjepidevalt investoritele meelepärasemaid tulemusi näidata. Suurtele fondidele jäädi tootluse poolest alla vaid mõnekuisel kriisi perioodil.
Graafik: Suurte ja väikste fondide tootlus enne kriisi, kriisi ajal ja peale kriisiAllikas: Beachhead Capital Management
Tuvastatud nähtuse täpseid tagamaid on raske põhjendada, kuid uurimustöö pakub mõningaid võimalike seletusi. Esmase tähtsusega on loomulikult fondijuhtide oskus ja ekspertiis – tihtipeale rajavad edukad fondijuhid pärast mõningase kogemuse omandamist isiklikud ettevõtted, kus majandatavad rahasummad lihtsalt ei küündi suurte finantsettevõtete tasemeni. Kindlasti mängib tulemustes rolli ka fondijuhi kompensatsioon. Väiksemates ettevõtetes moodustab edukustasu enamasti palgasummast tähendusrikkama osa, mis võib väikefondi haldajate initsiatiivi ergutada. Väikestel fondidel on ka võimalus investeerida laiemasse varaklasside valikusse, sest potentsiaalsete sihtmärkide hulka ei kuulu vaid suure turukapitalisatsiooniga ettevõtted. Mainitakse ka organisatsiooni käsuliini tähtsust – suurfondide haldamisega tegeleb tavaliselt suurem hulk inimesi, mis muudab investeerimisprotsessi aeglasemaks ja jäigemaks. Viimase võimaliku seletusena nenditakse fakti, et väikefondidel on kapitali ligitõmbamisega raskusi, mistõttu peavad fondijuhid tähelepanu saamiseks investoritele suurfirmadest paremaid tulemusi näitama.
Kokkuvõtlikult võib öelda, et riskifondide ajalooline tootlus on indeksitele pidevalt alla jäänud ning isegi väikefondide edu suurfondide üle pole tihtipeale piisavalt suur, et turgu lüüa. Ent sellegipoolest ei ole riskifondid ise kuhugi kadumas ning investoritel, kel need mingil põhjusel meeltmööda on, siis erinevad võimalikud tegurid muudavad atraktiivsemaks just väiksemad hedge fondid.
Tweet
