Dreamstime
Viimase kolmekümne aasta jooksul on Hiina õlleturg nii tootmise kui ka tarbimise poolest kasvanud maailma suurimaks. Kui tollal toodeti Hiinas 69 miljonit tonni õlut aastas siis 2011. aastal oli vastav number 4,9 miljardit. Ka õlle tarbimine on hoogsalt kasvanud ning viimase kümnendi jooksul haarati USA käest enim õlut tarbiva riigi tiitel.
WHO andmete kohaselt tarbis keskmine hiinlane 1961. aastal pool pudelit õlut, kuid 2007. aastaks kasvas see arv 103 pudelini. Kokku juuakse ligi 50 miljardit liitrit õlut aastas ehk veerand kogu maailma kesvamärjukesest, edestades teise koha omanikku, Ühendriike, kahekordselt (24 miljardit liitrit). Õlle tarbimine elaniku kohta Hiinas on mitmekordistunud 36,36 liitrini aastas, kuid Ameerika näitajast moodustab see vaid poole ehk selles vallas on veel kasvuruumi.
Graafik: Õlle tootmine Hiinas, 1980-2011 (miljonit tonni)
Allikas: Accenture
Seetõttu on loogiline, et Hiina on globaalsetele alkoholitootjatele äärmiselt ahvatlev ja üha tähtsamaks muutuv turg, millest kõik üritavad osa saada. Hetkel on Hiina õlleturul neli tähtsaimat tootjat – Tsingtao Brewery, China Resources Breweries (CR Snow), Yanjing Beer ja Anheuser-Buch Inbev, kes ühtekokku hoiavad 58% suurust osa kogu turust ning ülejäänud jaotub hulgaliste väiksemate tootjate vahel. Kokku võitleb hiinlaste tähelepanu nimel 200 kodumaist ning 100 välismaist õllebrändi. Tuleb välja, et hiinlastel on õlle suhtes väga kindlad eelistused, sest madalama hinnaklassi õlud moodustavad 85% kogu müügist. Näiteks võib tuua populaarse kodumaise 330-milliliitrise Tsingtao õllepurgi, mis maksab $0.32 ehk kolmandik samas suuruses Budweiseri hinnast.
Graafik: Aasia ja Vaikse ookeani õlleturg 2011. aastal
Allikas: Reuters
See omakorda on muutnud ettevõtetel Hiina turul ellujäämise keeruliseks, sest kriitiliste toorainete (oder ja humal) hinnakõikumised, kõrged müügi edendamise kulud, aga eelkõige järeleandmatu hinnasõda on viinud Hiina õlletootjate kasumimarginaalid 3,9%-le võrreldes tööstuse keskmise 6,4 protsendiga. Tagajärjena moodustab maailma suurim õlleturg õllepruulijate globaalsest kasumist vaid 3%, paigutades Hiina kasumlikkuses 8. kohale, edestades Kolumbiat, kuid jäädes napilt alla Venemaale.
Ühe liitri õlu keskmine jaemüügi hind oli Hiinas 2011. Aastal $1,2 (võrdluseks USAs $3,7, Saksamaal $3,8 ja Jaapanis $8,4) ehk hinnanguliselt ulatub Hiina õlleturu väärtus hetkel $60 miljardini, mille pealt kokku teenitakse ca $1 miljardit kasumit ehk $2,50 iga 100 liitri pealt. Nomura prognooside kohaselt kasvab ettevõtete konsolideerumise ja paraneva tõhususe abil Hiinas kasum 100 liitri õlle kohta $2,50 pealt 2021. aastaks $12,50 peale, mis suurendab kogu sealse õlletööstuse kasumimahtu $9 miljardini.
Graafik: Õlle tarbimine inimese kohta Hiinas 2004-2011 (liitrites)
Allikas: Accenture
Parim võimalus välismaistel õllepruulijatel Hiina turul kaasa löömiseks on partnerlus kohalike ettevõtetega või väiksemate tootjate ülevõtmine. Bloombergi andmetel olid Hiina õlletootjad 2010-2012 perioodil maailmas populaarsuselt neljandad ülevõtmise sihtmärgid ning selle aja jooksul tehti Hiina õllepruulijate seas kokku 18 ülevõtmist koguväärtuses $1,7 miljardit.
Hiina turul üks edukamaid välisfirmasid on maailmas suuruselt teine pruulija SABMiller, kes omab 50% suurust osalust ühisettevõttes CR Snow, mis toodab Hiina populaarseimat õlu. CR Snow omakorda omab 49% suurust osalust Jiangsu Dafuhao nimelises õlletootjas ja 100% ulatuses osteti Heinekenilt Shanghai Asia Pacific Brewery. Viimase käiguna ostis SABMiller käesoleva aasta veebruarikuus $864 miljoniga Kingway Brewery, mis annab ettevõtte käsutusse seitse uut tootmistehast Hiina kõige kiiremini arenevates piirkondades. Möödunud aasta seisuga tuli SABMiller kontserni kogu kasumist vaid 2% Hiinast, kuid 2021. aastaks kasvab see Nomura prognooside kohaselt 19%-ni.
Võrdlemisi edukalt tegutseb Aasias ka maailma suurim ning Hiinas suuruselt kolmas pruulija Anheuser-Busch Inbev, kes on selliste globaalsete õllebrändide taga nagu Budweiser ja Corona. Sarnaselt SABMillerile on AB-InBev teinud hulgaliselt ülevõtmisi ning teenib Hiinast 2012. aasta seisuga 1% kogu ettevõtte kasumist. Nomura arvutustele põhinedes kasvab see 2021. aastaks 6 protsendini. Aasia turul üritab hakkama saada ka Saku Õlletehase omanik Carlsberg, kes alles mõned päevad tagasi tegi pakkumise sellisele Hiina õlletootjale nagu Chongqing Brewery, omandamaks kokku 60% firma aktsiatest. Carlsberg omab Hiina turul paariprotsendilist turuosa ning 2012. aastal oli ettevõtte orgaaniline kasv Hiinas 4% (7% koos ülevõtmistega). Ettevõtte kogutulust moodustab Hiina hetkel 3% suuruse osa
Igatahes on Hiina õlletootjatele ilmselt enim peavalu valmistanud turg, kuid selle potentsiaal peegeldub selgelt kasvunumbrites ning arvutuste kohaselt õnnestub piisava tööstuse konsolideerumise korral ettevõtetel ka peatselt korralikke kasumeid teenida.
Graafik: SABMiller (valge), AB-InBev (oranž) ja Carlsbergi (kollane) aktsiate 5-aasta hinnagraafikud kohalikes valuutades
Allikas: Bloomberg
Tweet
