USA aktsiaturud murravad aina uusi tippe ja kohati jääb juba mulje, et börs elab iseseisvat elu ning ei oma enam suuremat seost reaalmajandusega. S&P 500 (SPY) indeks kaupleb kõigi aegade kõrgemate tasemete juures ja Dow Jones (DIA) on juba kõik eelnevad rekordid purustanud. Kas tänasel turul tuleks olla pikk või lühike?
Viimane kord, kui me sarnaseid tasemeid nägime, oli aasta 2007. Majandus õitses ja ettevõtted ning tarbijad nautisid aina suuremaid kasumeid ja sissetulekuid. Pidu oli täies hoos ja head ajad peegeldusid ka aktsiaturgudel ning tagantjärele vaadates ei teki kellelgi küsimust, miks aktsiaturud iga päev positiivsusest rohetasid. Aktiivsed investorid ja ka kauplejad, kes igapäevaselt turge jälgivad, vangutavad täna päid ja üritavad leida loogilisi põhjendusi sellele, miks USA aktsiaturud reageerivad fiskaalkuristiku ohu, kõrge riigivõla ja endiselt õhukesel jääl kõndiva Euroopa peale aina uute tippudega. „Kurjajuurt“ otsidakse keskpangast, sest viimase jõuline sekkumine majandusse on loonud olukorra, kus turuosalistel on puhtalt makronäitajate põhjal turul aina raskem orienteeruda.Nii ei jäägi muud üle, kui tunnistada FED-i ehk USA Föderaalreserviga vägikaika vedamise mõttetust ja tõdeda, et targem on pigem karjaga kaasa liikuda.
SPY viimase 5 aasta graafik
Samas haistavad börsikarud vere lõhna ja aina uued tipud on kohale meelitanud hulgaliselt lühikeseksmüüjaid, kes kuulutavad peole kiiret ja inetut lõppu. Neid ka kuulatakse, sest paljude arvates on rahatrükk ja madalad intressimäärad tiksuv pomm, mis agooniat ainult pikendab ning ühel päeval tõelise majandusliku katastroofi tekitab (loe hüperinflatsioon). Siinkohal olekski hea moment uurida, mida prognoosivad tulevikuks rahamaailma helgemad pead.
Üks läbi aegade edukamaid fondijuhte Stanley Druckenmiller, kes keskendub oma investeerimisotsustes pigem makronäitajatele, ütles lõppenud nädalal CNBC –s, et pidu turgudel tõenäoliselt jätkub. Samas lisas, et see võib lõppeda väga halvasti. Ta pani kõikidele investoritele südamele, et kui olete otsustanud aktsiaid osta, siis vähemalt ostke likviidseid aktsiaid, sest kui pidu peaks ootamatult lõppema, jääb võimalus sealt suuremaid kahjusid kandmata kiirelt minema lipsata. Ta möönas, et FED-i rahatrükk on sundinud investoreid aktsiaid ostma ja võlakirjade ostuprogramm on oluliselt mõjutanud signaale, mida turg saadab. Druckenmilleri sõnul võib praegune ralli turgudel lõppeda sarnase krahhiga nagu me nägime 2008. aastal või inflatsiooniga.
Hüperinflatsioon on sõna, mida kuuleb viimasel ajal aina tihedamini, sest üleüldine veendumus on see, et mida hoogsamalt valitsus raha trükib, seda suurem on tõenäosus, et meid tabab ükspäev hüperinflatsioon. Aga siin oponeerib selllele laialt levinud argumendile GMO- varahaldusfirma, mille üks kaasasutajatest oli Jeremy Grantham. GMO üks tiimiliikmetest James Montier on veebruari kuukirjas tulnud hüperinflatsiooni teemal välja vägagi huvitavate teooriatega, mille kohta saab lähemalt tutvuda siin. Kuid kokkuvõtteks ütleb Montier, et hüperinflatsiooni tekkeks läheb vaja midagi märksa enamat kui ainult rahatrükk. Selle all peab Montier silmas ajaloolisi sündmusi, mis on tipnenud hüpperinflatsiooniga nagu näiteks Nõukogude Liidu lagunemine ehk teisisõnu peavad rahatrükile lisanduma veel mitmed erakordsed asjaolud. Hüperinflatsiooni reaalsest võimalusest saaks me tema sõnul rääkida näiteks juhul, kui peaks kokku varisema eurotsoon.
Muremõtteid tekitavad ka madalal hoitud intressimäärad, sest kardetakse, et tulevikus võivad need kerkida kõrgemaks, kui keegi hetkel ennustadagi julgeb ja sellest tulenevalt tekitada tõsise probleemi. Tuntud majandusteadlane Brian Wesbury ütleb aga, et investoritel ei tasuks ennast ülemäära selle hirmuga vaevata ning kõikidest fiskaalväljakutsetest on kõrgemad intressimäärad tulevikus vähim, mille pärast muretseda. Wesbury sõnul peab olema ka majandus selleks hetkeks tugevam, kui FED otsustab intressimäärasid tõsta, mis omakorda tähendab ka suuremat maksutulu.
Üsna optimistlikul pilgul vaatab tulevikku ka legendaarne Warren Buffett, kes ei usu, et USA majandus käesoleval aastal langusele suundub ja soovitab USA tippjuhtidel sama teha. Firmajuhtide ja ka investorite hirmud tuleviku osas võtab ta kokku ühe lausega- USA majandus on teadmatuse ja ebakindlusega silmitsi seisnud juba alates 1776. aastast ja mõnikord otsustavad turuosalised keskenduda ainult negatiivsele ja siis jällegi seda täiesti ignoreerida.
Märksa süngemates toonidest kommenteerib FED-i tegevust aga John Hussmann, kes juhib omanimelist fondi (Hussmann Funds) ja on tuntud eelkõige oma kriitilise suhtumise poolest USA Föderaalreservi suhtes. Olles prognoosinud ette 2008. aastal aset leidnud majanduslangust, hoiatab ta ka juba järgmise eest, milleni viivad USA valitususe halvad otsused. Tema hinnangul on globaalne majanduslangus juba alguse saanud ja parimal juhul jõuab USA sinna kvartal või kaks hiljem tänu hoogsale rahatrükile. Hussmanni sõnul oleme me täpselt samas olukorras kui 2007 ja 2000. aastal ning samal ajal jätkab FED oma kvantitatiivse lõdvendamise poliitikaga, mille peale valdav enamus investoreid täielikult toetub ehk teisisõnu tegutsevad investorid praegu kindlas teadmises, et küll FED kõik probleemid lahendab. John Hussmanni põhjalikku analüüsi USA majanduse tänasest olukorrast ja tulevikuperspektiividest saab lugeda siin.
On raske vastu vaielda tõigale, et FED-i otsustel on olnud börsile suur mõju, sest nagu Stanley Druckenmiller ka ütles on keskpank loonud olukorra, kus investorid on sunnitud raha aktsiaturule viima. Aktsiad on muutunud madalate intresside tõttu ahvatlevaks investeerimisvõimaluseks ka neile, kes ehk tavaolukorras peaks aktsiaid liiga riskantseks ja kindlust lisab omakorda asjaolu, et lähitulevikus pole FED-l ilmselgelt julgust majandusel „käest lahti lasta“. Kui seni oleme harjunud börsimulli nägema mingi kindla sektori ülekuumenemise näol, siis täna võib meil olla tegemist keskpanga mulliga, mille lõhkemise tagajärgi on keeruline ette prognoosida.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet
