Shutterstock
Kiiresti kasvanud globaalsete finantsvarade maht vähenes 2008. aasta globaalse finantskriisi järel, kuna kapitaliturgudel valitses hirm ning ebakindlus. Vaatamata sellele saavutas varade maht kriisieelse taseme kiiresti. Kiiret taastumist ei ole aga näidanud globaalne kapitalivoog, mis on umbes 50% väiksem kui 2007. aastal.
Alates 1990. aastastest kiiresti kasvanud globaalsete finantsvarade (aktsiad, võlakirjad ning laenud) maht saavutas 2007. aastal oma globaalse finantskriisi eelse tipu, kasvades 206 triljoni USA dollarini 17-aasta taguse 56 triljonit pealt. Pärast 2008. aastal toimunud langust hakkasid varad 2009. aastal taas kasvama, kuid kasvutempo aeglustus märkimisväärselt- 2% peale viimase kahe dekaadi 8% pealt. Kuigi varade maht kasvas juba 2010. aastal majanduskriisi eelsest tipust kõrgemaks (ulatudes hetkel 225 triljoni dollarini), siis finantsvarade suhe globaalse sisemajanduse kogutoodangusse on samal ajal vähenenud 53 protsendipunkti võrra ehk 312% peale 2007. aasta 365% pealt. Võrdluseks, 1980. aastal moodustasid finantsvarad globaalsest SKT-st 120%.
Finantsvarade mahu kasvu on alates 2007. aastast vedanud valitsuse võlakirjad (kasvutempo 9,2% aastas) ning ettevõtete võlakirjad (9,1% aastas). Võrdluseks, perioodil 2000-2007 vedasid kasvu väärtpaberistatud laenud (kasvutempo 16% aastas) ning pankade võlakirjad (10,7% aastas).
Allikas: McKinsey Global Institute
Kuigi pankade põhitegevuseks peaks olema laenude väljastamine eraisikutele ning ettevõtetele, siis moodustasid laenud vaid neljandiku globaalsete finantsvarade kasvust perioodil 1995-2007. Üle kolmandiku varade mahu kasvust finantssektori arvelt (näiteks ületasid pankade poolt laenude rahastamiseks väljastatud võlakirjad 2007. aastal viiekordselt väljaspool finantssektorit tegutsevate ettevõtete poolt väljastatud võlakirjade mahtu).
Enne 2007. aasta finantskriisi andsid veerandi kogu finantsvarade kasvust väärtpaberid, mille globaalne turukapitalisatsioon kasvas 2007. aastal 120% peale SKT-st. Nagu allolevalt jooniselt näha, siis ülemaailmne aktsiate turukapitalisatsiooni suhe SKT-sse tegi 2008. aastal järsu languse ning pole 2011. aasta andmetel veel sellele tasemele taastunud. Põhjuseks on see, et 2011. aastaks oli küll globaalne SKT kasvanud, kuid aktsiate kasv polnud sellele veel järgi jõudnud (aktsiaturud teevad alles praegu ehk 2013. aastal oma kõigi aegade tippe).
Allikas: Maailmapank
Tuues eraldi riike välja, siis näiteks USAs langes väärtpaberite turukapitalisatsiooni osakaal suhtena SKT-sse 2011. aastaks 104% peale 2007. aasta 143% pealt. Suurbritannias vastavalt 119% peale 137% pealt, Saksamaal 33% peale 63% pealt ning Jaapanis 60% peale 102% pealt.
Nagu allolevalt jooniselt näha, siis finantsturgude globaliseerumine tõi kaasa kapitalivoo (välisinvesteeringud, laenud, hoiused, välisriikide võlakirjade ja aktsiate ost) kasvutempo hüppelise kiirenemise 1980. aasta 0,5 triljoni dollari pealt 2007. aastaks umbes 12 triljoni dollarini. 2009. aastal langes kapitalivoogude maht 1,7 triljoni dollarini ehk madalamale tasemele alates 1995. aastast. 2010. aastal alanud taastumine aga võttis üsna pea suuna taaskord allapoole, kuna euroala pangad on riski vähendamise, kapitali ja likviidsuse suurendamise nimel vähendanud tegevust välisriikides. 2011. aastal ulatus globaalne kapitalivoog 5,3 triljoni dollarini, mida on umbes 50% vähem kui 2007. aastal, millal saavutati kõigi aegade rekordtase.
Allikas: McKinsey Global Institute
Kui aastatel 1980-2007 võib Lääne-Euroopa arvele kirjutada üle 50% globaalsest kapitalivoogude kasvust, siis pärast 2007. aastat on Lääne-Euroopa arvelt kapitalivoog vähenenud 70%. Selle põhjuseks on see, et finantskriisi järgselt on Euroopa pangad laenude väljastamist vähendanud (alates 2007. aastast kuni 2012. aastani 2,9 triljoni euro võrra) ning Euroopa Keskpanga laenud moodustavad nüüd üle 50% Euroopa kapitalivoost.
Erinevalt arenenud turgudest, on arenevatel turgudel kapitalivood pärast järsku langust taastunud (2012. aastal ulatus kapitalivoog 1,5 triljoni dollarini) ning mitmes riigis on kapitalivoog juba ületanud 2008. aasta tippu. Arenevate turgude osakaal globaalsest kapitalivoost on samuti aasta aastalt kasvanud- 2012. aastaks on osakaal kasvanud üle 30% 2000. aasta 5% pealt. Kuigi arenenud turud investeerivad jätkuvalt suures osas arenenud turgudele, siis on arenevate turgude välisinvesteeringud arenevatele turgudele kasvanud 2011. aastaks 1,9 triljonini 2000. aasta 0,3 triljoni dollari pealt. Näiteks annab McKinsey hinnangul Hiina Ladina-Ameerika riikidele rohkem laenu kui Maailmapank ning regionaalne arengupank Inter-American Development Bank kokku.
Allikas: Rahvusvaheline Valuutafond
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet
