Shutterstock
Nii nagu Dow Jones Industrial Average aktsiahinnaindeks, mis märtsikuu jooksul on vaid korra sulgenud punases, on ka USA bensiinihinnad näidanud muljetavaldavat tõusu. Nimelt kerkis mootorikütuse hind alates 17. jaanuarist 32 päeva järjest, saavutades nelja kuu kõrgeima taseme ning lähenedes uuesti $4 tasemele galloni eest.
Hinnatõusu põhjuseks peetakse eelkõige madalamaid tootmismahte, sest mitmetes rafineerimistehastes viiakse läbi plaanipäraseid hooldustöid. Tavapäraselt viiakse mõned päevad või nädalad kestvad tööd läbi jaanuaris või veebruaris, kuna nendel kahel kuul on nõudlus mootorkütuste järgi kõige madalam ning tootmisprotsess kohendatakse talvise kütuse pealt ümber suvisele kütusele. Seekord on aga lisaprobleeme tekitanud orkaan Sandy, mis põhjustas tootmisseisakuid mitmetes terminalides ning vähendas varusid.
Praegu on USA keskmine bensiini jaemüügi hind $3,78 galloni kohta, mis tähendab, et alates aasta algusest on antud kütuseliik kallinenud 12%. Hinnatõus kajastus ka veebruarikuu tarbijate kulutuste aruandes, kui tulenevalt kõrgemast hinnast tõusis bensiinimüük 5% ning moodustas 0,7 protsendipunkti 1,1%-lisest tarbijate kulutuste kasvust. Bensiinihinnast 72% moodustav toornafta hind on sama ajaga tõusnud aga kõigest 0,2%. Automobile Association of America (AAA) president Mark Griffin märkis, et kevadised hinnakõikumised on tavapärased, kuna suvine kütusesegu on ajalooliselt olnud alati talvisest kütusest kallim. Samas märgib Griffin, et sel aastal toimus hinnatõus varem, mistõttu arvab ta, et hindasid viivad kõrgemale spekuleerijad, kes panustavad nõudluse kasvule.
Allikas: Energy Information Administration
AAA esindaja Tom Crosby ütles, et ilmselt näevad enamike osariikide elanikud $4 galloni eest küündivaid hinnanumbreid juba suvel, kui mitte varem. Olgu öeldud, et näiteks California elanikud juba maksavad galloni eest keskmiselt $4,22. Corsby sõnul haistavad spekuleerijad kasumivõimalust ning kui nad muutuvad veelgi optimistlikumaks $4 piiri läbimise suhtes, ostavad nad veelgi rohkem naftafutuure, mis lõppude lõpuks peegeldub ka bensiini jaemüügihindades.
Kuid teatavasti on ju USA energiasektoris käimas tootmisbuum tänu uute tehnoloogiate kasutuselevõtule, mis on suurendanud riigi maagaasi ja toornafta toodangut. Nii näiteks oli detsembris USA toornafta kogutoodanguks 218 miljonit barrelit. Sellist taset võis viimati kohata 1992. aastal. Seega, miks pakkumise tõustes on USA kütusehinnad siiski rekordkõrgetel tasemetel? Washington Posti ajakirjanik Brad Plumer selgitab, et kuna turuhinna määrab pakkumise kõrval ka nõudlus, siis seisneb probleem selles, et maailma naftatarbimine kasvab lihtsalt kiiremini kui seda suudetakse toota.
Samas ei toeta antud väidet ametlikud prognoosid. Mitmete suuremate analüüsimajade sõnul on oodata tootmise kasvu suuremal määral, kui nõudluse kasvu. Nii on ka näiteks OPEC kinnitanud, et naftaturul valitseb juba praegu ca 1,5 mln barreli suurune ülepakkumine päevas. Novembris avaldatud World Energy Outlook raportis IEA poolt, märgitakse, et kuni 2035. aastani oodatakse nõudluse kasvu 0,6% aastas. Ka USA energiaagentuuri Energy Information Administration (EIA) raportist ei saa välja lugeda, et nõudlus nafta järele ületaks tootmist. Allolevalt graafikult on näha, et aastane tootmine peaks 2019. aastaks kasvama 7,5 miljoni barrelini päevas ehk eelmise aasta tasemetelt keskmiselt 2% aastas.
Allikas: Energy Information Administration
Nõudluse poolelt aga nähakse bensiini tarbimise vähenemist transpordisektoris 0,5 miljoni barreli võrra päevas aastaks 2025 ning miljoni barreli võrra väiksemat tarbimist päevas aastaks 2035. Vähenemine tuleb eelkõige efektiivsema autopargi ning maagaasi kasutamise arvelt. Kusjuures on märgitud, et USA valitsuse toetus uute autode ostmiseks suurendas märkimisväärselt riigi autopargi ökonoomsust. Ühtlasi on hetkel müüdav keskmine auto 25% kütusesäästlikum kui keskmine mahakantav auto.
Niisiis, kui bensiinihinna tõusu põhjuseks pole ei nõudluse kasv ning jätame ka spekuleerimise välja, siis kuidas on hinnad ikkagi niivõrd kõrgele kerkinud? EIA andmetel on hinnatõus kahe kolmandiku ulatuses põhjustatud rafineerimistehaste kõrgematest marginaalidest. Kõrgemad marginaalid on aga põhjustatud just eespoolmainitud hooldustöödest, kütussegude vahetusest ning ka sellest, et marginaalid olid enne käesolevat aastat väga madalad. Nii näiteks olid rafineerijate marginaalid novembris ja detsembris isegi negatiivsed ehk üks barrel toornaftat maksis rohkem kui üks barrel bensiini. Muidugi mõista tähendab hoolduses olevate rafineerimistehaste ajutine tööseisak kõrgemaid hindu, kuid EIA arvates võisid turuosaliste reaktsiooni liialdada ka jaanuari lõpus ilmunud Hess Coproration teade kavatsusest sulgeda veebruari lõpuks päevas 70 000 barrelit naftat töötlev rafineerimistehas.
EIA sõnul normaliseerub pärast rafineerimistehaste plaanipäraseid hooldustöid, mis tavaliselt tipnevad veebruaris, turu pakkumispool, kuid sellegipoolest ei ole kindel, kas see toob kaasa ka madalamad bensiinihinnad. Esiteks on kevadehooajal tavapäraselt oodata ka suuremat nõudlust, mis antud pakkumise absorbeerib ning teiseks pole hulgimüügihindades toimunud hinnatõus veel täies ulatuses kajastunud jaemüügihindades, mistõttu võib hulgimüügihindade samal tasemel püsimise korral oodata siiski tõusu jaemüügi hindades.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet
