Shutterstock
Rootsi rahvusvahelise rahu-uuringute instituudi (SIPRI) poolt väljastatud raporti kohaselt oli globaalne relvaeksport aastail 2008-2012 17% võrra suurem kui aastatel 2003-2007. Suurimateks eksportöörideks olid USA, Venemaa, Saksamaa, Prantsusmaa ja Hiina, kui esmakordselt peale külma sõja lõppu sattus viie suurima relvaeksportija sekka riik väljastpoolt Euroopa ja Põhja-Ameerika piire.
Graafik: Rahvusvahelise sõjatööstuse trendi näitaja väärtus 2003-2012 ja 5 aasta liikuv keskmine
Allikas: SIPRI
Kokku moodustavad need viis riiki globaalse sõjatehnika ekspordimahust 75%, millest USAle kuulub 30 ja Venemaale 26 protsenti, Saksamaa ja Prantsusmaa moodustavad vastavalt 10 ja 9% suuruse osa. Hiina relvatööstuse ekspordimaht kasvas varasema viie aasta pikkuse perioodiga võrreldes 162% ja see aitas viie suurima eksportija seast välja tõrjuda Suurbritannia, kes polnud varasema kuuekümne aasta jooksul kordagi tabelist välja jäänud. Kokku moodustab Hiina osakaal globaalsest relvaekspordist nüüd 5%.
Graafik: Viis suurimat relvatarnijat 2003-2007 ja 2008-12 perioodil ning hankijad
Allikas: SIPRI
Maailma suurim relvaeksportija USA tarnib ligi poole oma ekspordist Aasiasse ja Okeaaniasse, 27% Lähis-Itta ning Euroopasse 18%. USA ettevõtete tähtsaimaks müügiartikliks on õhusõidukid, mis moodustasid kaks kolmandikku riigi sõjatööstuse ekspordimahust. Ka Vene firmade jaoks on tähtsaimaiks regiooniks Aasia, kuhu müüakse ca 65% eksporditud sõjatehnikast, Aafrikasse müüakse viiendik ja Lähis-Itta 9%. Venemaa peamisteks ekspordiartikliteks on samuti õhusõidukid (46% ekspordist) aga ka raketid (20%).
Saksamaa relvaekspordist on 35% ehk suurim osa suunatud Euroopasse, mistõttu kahanes riigi sõjatööstuse ekspordimaht hiljutise euroala kriisi valguses 8%. Mõnetist tuge on aga leitud Aasiast ning Ameerikast, kuhu müüakse vastavalt 30 ja 20% ekspordist. Prantsusmaa relvaekspordist läheb üle poole Aasiasse ning vaid 14% Euroopasse, ometi on viie aastaga riigi relvade ekspordimaht 18% võrra vähenenud. Tabeli uustulnuk Hiina müüb 74% relvaekspordist mujale Aasiasse ning 14% Aafrikasse. Viimase aja suurimad eksporditehingud on Hiina sõlminud Alžeeria, Maroko ja Venezuelaga.
Graafik: Eksporditava sõjatehnika jaotus
Allikas: SIPRI
Kõike öeldut arvesse võttes pole imestamisväärne, et maailma relvaimportijate esiviisiku moodustavad justnimelt Aasia riigid. Tabeli esikoha haaras Hiina käest India, kellele kuulub 12% maailmas toimuvatest sõjatehnika imporditehingutest. Veidi enam kui kolm neljandikku India sõjatehnikast pärineb Venemaalt ning riigi relvaimport kasvas eelmise perioodiga võrreldes 59%. Raporti kohaselt peetakse India relvaostude põhjuseks konkurentsi Pakistani ja Hiinaga, aga ka riigi sisemisi julgeolekuprobleeme. Kokku tarnib India nüüd kaks korda rohkem kui maailmas suuruselt teine relvaimportija Hiina.
Sarnaselt Indiale on Hiina peamine relvatarnija Venemaa, kuid kodumaise relvatööstuse hiljutine kasv on aidanud riigi sõltuvust impordist märkimisväärselt vähendada, mistõttu kahanes Hiina relvaimport viimase viie aastaga 47%. Esiviisiku viimased kohad hõivavad Pakistan, Lõuna-Korea ja Singapur vastavalt 5 ja 4% suuruste osakaaludega.
Graafik: Importijate esiviisik ja peamised tarnijad
Allikas: SIPRI
SIPRI koostab iga-aastaselt nimekirja 100st maailma suurimast sõjatööstuse ettevõttest (v.a Hiina) ning reastab need relvade ja sõjaliste teenuste müügikäibe järgi. 2011. aasta seisuga ulatub top 100 ettevõtte sõjatehnika müügikäive kokku $460 miljardini. USA ettevõtteid mahub 100 parima sekka 47 ning vastutavad nad ca 60% käibe eest. Lääne-Euroopa ettevõtteid on pingereas 30, teiste OECD riikide firmasid 12 ning Venemaa omi 6.
Graafik: 10 maailma suurimat sõjatööstus ettevõtet 2011. aasta seisuga (v.a Hiina)
Allikas: SIPRI
Hiina relvatöösturitel võib aga lähitulevikus relvade valmistamine raskemaks muutuda, sest hiljuti satuti pahuksisse USAga, kes kehtestas oma relvatootjatele kauplemiskeelu Hiina relvatootjatega. Kahe aasta pikkune müüki keelav sanktsioon põhineb süüdistusel, et Hiina ettevõtted müüvad relvi Iraanile, Süüriale ja Põhja-Koreale. USA tarnib Hiinale hulgaliselt vajalikke seadmeid relvade valmistamiseks, mistõttu leiab Hiina välisministeerium, et keeld kahjustab nii kahe riigi vahelisi suhteid kui ka Hiina töösturite majandushuve, sest keeld põhineb ebaõiglaste süüdistuste alusel.
Hoolimata arenenud riikide poolt rakendatavatest kokkuhoiumeetmetest ja sõjavägede kahanevatest eelarvetest leiavad relvatöösturid arengumaades palju kasvupotentsiaali ka edaspidiseks. Prognooside kohaselt toidavad sellised piirkonnad nagu Aafrika ja Aasia globaalsete lennu- ja kaitsetööstusettevõtete kasvu veel mõned kümnendid.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet
