Hiina liikumas kõrgtehnoloogilise tootmise poole

Dreamstime

Paar kuud tagasi kirjutas Oscar Rõõm sellest, kuidas Hiina valitsus kavatseb muuta Hiina globaalseks innovatsioonikeskuseks, panustades miljoneid dollareid kõrgharidusele. Kahjuks pole Hiina tööturul veel paljude kõrgharitute järgi suurt nõudlust, mistõttu paljud kõrgkooli lõpetajad jäävad tööta. Samas on Hiina tootmissektoris märgata, et trend on siiski kõrgema lisandväärtusega tootmise suunas. Wall Street Journali kaubandusandmete analüüs näitab, et Hiina arvutite, autoosade, kõrgtehnoloogiliste valgustite ja optiliste opereerimisvahendite eksport on kasvanud. Royal Bank of Scotlandi analüütik Louis Kuijs ütleb samuti, et alates 2008. aastast on tööhõive elektri- ning kommunikatsioonisüsteemide toomissektorites märgatavalt kasvanud ja ületab nüüdseks tööhõivet tekstiili- ja nahatööstuses.

Mõistagi on kõrgtehnoloogilised tooted kallimad ja samas ka suurema marginaaliga kui rõivad. Viimase kahe aasta jooksul on Hiinas toodetud elektroonika, autoosade ja optiliste seadmete eksport USAsse kasvanud 24%, ulatudes $129 miljardini. Samal ajal on rõivaste ning jalanõude eksport tõusnud 5% ehk $47 miljardini. Seetõttu kerkis eelmisel aastal Hiina osa USA väliskaubanduse puudujäägist $20 miljardi jagu, küündides rekordilise $315 miljardini.

Samas ei väljenda kaubandusstatistika päris täpselt Hiinas toodetud kaupade väärtust, sest kuigi tootel võib seista „Made in China“, siis mõned komponendid nagu näiteks kiibid võivad olla pärit teistest riikidest. Samas on ka selles vallas paranemise märke näha. Maailma Kaubandusorganisatsiooni ning OECD hinnangul tulenes 2005. aastal 28% Hiina ekspordikaupade väärtusest välismaistelt tootjatelt. 2009. aastal oli see näitaja aga 36%.

Kuigi Hiinale endale meeldib tuua välja on tegu on suurima kõrgtehnoloogiliste toodete valmistajaga, siis on ka neid, kes uurides ametliku statistika telgitaguseid, leiavad, et tegu on müüdiga. Üheks selliseks on professor Yuqing Xing, kes avaldas 2012. aasta aprillis antud teemal ka uurimistöö. Ametlikel andmetel ulatus 1995. aastal Hiina kõrgtehnoloogiliste toodete ekspordiväärtus $10,1 miljardini, 2010. aastal aga juba $492,4 miljardini. Kõrgtehnoloogiliste toodete osakaal koguekspordist kerkis selle ajaga 6,8% pealt 31,2%-ni. Lõviosa (72,3%) kõrgtehnoloogiliste hüvede ekspordist moodustasid arvutid ning telekommunikatsiooniseadmed. Järgnesid elektroonikaseadmed (15,7%) ning optilised tehnoloogiad (5,8%).

Esimene märk sellest, et tõde ei pruugigi olla selline nagu esialgu kuulutatakse, peitub kõrgtehnoloogiliste kaubagruppide väliskaubanduse bilansi uurimises. Kuigi arvuti ja telekommunikatsiooniseadmete kaubandusbilanss oli 2010. aasta seisuga $262 miljardiga ülejäägis, siis elektroonikatoodete kategoorias valitses $119 miljardiline puudujääk. Põhjus peitub selles, et mitmed lülid, mida kasutatakse arvutite ja telekommunikatsiooniseadmete valmistamisel võetakse riiki saabudes arvele elektroonikakaupadena. Globaalsed IT ja kommunikatsiooni tarnimisahelad on tavapäraselt jaotunud üle mitmete riikide. See, et Hiina arvutite kaubandusbilanss nii suures ülejäägis on, näitab, et Hiina asub pigem tarneahela lõpus ehk toote kokkupanemise faasis.

Hiina tolliamet jagab kaubanduse kahte suuremasse kategooriasse – töötlev kaubandus ja tavapärane kaubandus. Töötlev kaubandus hõlmab komponentide importimist ning nende kokkupanemisel saadakse valmis toode, mis eksporditakse. Töötleva kaubanduse tooted võivad endas sisaldada lisaks välismaistele komponentidele ka Hiinas toodetud koostisosasid. 1993. aastal eksportis Hiina $4 miljardi väärtuses kõrgtehnoloogilisi tooteid, millest 71% läks töötleva kaubanduse alla. 2003. aastal, kui mitmed ettevõtted kolisid oma tööjõumahuka toodete kokkupanemise etapi Hiinasse, tõusis antud näitaja isegi 90%-ni. 2010. aastaks moodustas töötlev kaubandus 80% kõrgtehnoloogiliste toodete ekspordist ehk endiselt domineeriva osa.

Pilti moonutab ka viis, kuidas kaubandusstatistikat kajastatakse. Hoolimata sellest, kui palju panustab tootesse Hiina ise (tööjõu või tehnoloogia mõttes), loetakse toode ikkagi koguväärtuseks Hiina ekspordiks, jättes mulje nagu oleks kogu toode, koos komponentidega valmistatud Hiinas. Nii näiteks kajastuvad Apple’i tooted Hiina ekspordis kogumaksumuses, kuid tegelikult on Hiina panus ainult see, et teistest riikidest saabunud komponendid kruvitakse omavahel kokku ja saadetakse USAsse. 2009. aastal eksportis Hiina 25,7 miljonit iPhone’i ekspordiväärtusega $4,6 miljardit (1,2% Hiina kõrgtehnoloogiliste toodete ekspordist). Samas oli Hiina poolt lisatud väärtus ehk kokkupanemise kulud kõigest $167 miljonit, mis moodustab 3,6% ekspordiväärtusest. Hiina on ka maailma suurim sülearvutite valmistaja. Xing ja Deterti 2010. aasta arvutuste kohaselt eksportis Hiina 2009. aastal 108,5 miljonit sülearvutit väärtusega $52,5 miljardit. Nende kokkupanemise kulud olid aga $1,5 miljardit.

Kuigi Hiina pole enam odava tööjõu paradiis ning järjest enam valmistatakse kõrgtehnoloogilisi tooteid, tuleb märkida, et endiselt on suur rõhk toodete kokkupanemise faasil. Ilmselt on see seoses kõrghariduse ning teadmuse laialdasema levimisega ka muutumas, kuid aeglasemas tempos kui Hiina valitsus signaliseerib.

Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.