Kuhu on kadunud aktsiaturgude käive?

Dreamstime

Aktsiaindeksite rekordkõrged väärtused annavad alust aimata, et turgudel valitseb paduoptimism.  Alates 2009. aasta märtsis tehtud põhjadest on S&P 500 indeks tõusnud 127% ning Dow Jones on tootluseks näidanud 121%. Bank of America Merrill Lynch analüütikute sõnul on seega käesolevaga tegu paremuselt kuuenda pullituruga alates 1929. aastast. Meedias ilmuvate uudislugude põhjal aga nii optimistlikku meelestatust välja lugeda ei saa. Pea igas uudisnupukeses on viiteid 2006-07 pulliturujärgselt juhtunule ning räägitakse aktsiaturu tipust, mis näitab, et finantskriisi aegsed haavad pole veel täielikult paranenud. Ühtlasi juhitakse pidevalt tähelepanu ka madalale käibele, mis ei kinnita enesekindlust aktsiaturgude liikumise taga.

Analüütikud on aga uute tippude läheduses veelgi optimistlikumaks muutumas. Näiteks New Yorki maaklerfirma BTIG tõstis märtsi lõpus oma S&P 500 hinnasihti 100 punkti võrra ehk 1625 punktile, viidates ootamatule tugevusele USA majanduses ning parematele ettevõtete kasumiprognoosidele.  Samasuguse käigu on teinud ka näiteks Goldman Sachsi, Deutsche Banki ja Morgan Stanley analüütikud. Mitmed karusema vaatega strateegid on samuti tervikpilti nägemas helgemates toonides. Näiteks Adam Parker kergitas märtsi keskpaigas enda S&P 500 aastalõpuprognoosi 1434 punktilt 1600 peale. Ka Meredith Whitney ja Richard Russell on soovitanud aktsiaid soetada. Ühena põhjendustest tuuakse välja, et kuigi USA makropilt ei ole just kõige veenvam, on olukord parem kui mujal (loe: Euroopa võlakriis ja Hiina majanduskasvu aeglustumine). Lisaks võib nördimust tekitada tuuleveskitega (loe: Fediga) võitlemine.

Kuigi ka süngema vaatega tegelaste muutumine optimistlikuks võib viidata tipu tegemisele, puudub  käesoleva tõusu juures üks element, mis lubaks viimase aja tõusu mulliks nimetada – ja selleks on just eespool mainitud käive. Toimunud tõus ei ole  olnud osalejate mõttes kuigi laiapõhjaline.  Õigupoolest on aktsiaturgude kauplemismahud finantskriisi põhjast alates pidevalt langenud. Tundub justkui oleks investorid aktsiaturu pärast kahte börsikrahhi ühe dekaadi sees hüljanud, seda enam, et aktsiaturg selle perioodi jooksul sisuliselt külgsuunas liikunud on. Lisaks on populaarsust kogunud nii-öelda robotkauplemine (high frequency trading), mis teeb vee sogasemaks ning üsna suur osa kauplemisest on liikunud ka reguleerimata börsidele (dark pools).

Investment Company Institute andmetel on alates 2008. aasta algusest kuni 2012. aasta lõpuni aktsiafondidest välja võetud $535 miljardit. Kuigi käesoleva aasta esimese kolme kuu jooksul on rahavood fondidesse olnud $67 miljardi ulatuses positiivsed ning räägitakse, kuidas jaeinvestorid tasapisi tagasi aktsiaturgudele kipuvad, ei pruugi mõne kuu andmed veel usaldusväärset trendi näidata. 2011. aasta esimese kolme kuuga voolas aktsiafondidesse $32 miljardit, kuid aasta kokkuvõttes jäid netorahavood $128 miljardiga miinusesse. Samuti on viimase 12-kuu jooksul aktsiafondidest välja võetud $76 miljardit ehk pikaajalist positiivset trendi veel ei kohta.

Samas on huvitav märkida, et kuigi pealkirjades kajastub, et aktsiaturgude käive on mitme aasta madalaimatel tasemetel, siis on see endiselt kõrgem ajast, mil pulliturg aastatel 2005-2007 täies elujõus õitses. Näiteks 2006-2007 aastal ulatus Credit Suisse Trading Strategy analüütikute kohaselt aktsiaturgude käive keskmiselt 4-5 miljardi aktsiani päevas. 2012. aastal oli see natuke üle 5 miljardi aktsia päevas. Kui tehnoloogiamulli ajal oli aktsiaturgude käive suurim ajal, mil turg tegi tippe, siis finantskriisi ajal oli käive kõige suurem 2009. aastal ehk perioodil, mil turg tegi oma põhjad. Võib-olla ei tundugi selles valguses viimatine tõus kõige ebakindlam, kui varasemalt turg palju väiksema käibega ülespoole rühkis?

Mõnevõrra raskemaks muudab aktsiaturgude käibe tõlgendamise ka viimastel aastatel seda suuresti mõjutavad tegurid. Näiteks arvatakse, et arvutikauplemine moodustab praeguseks kuni 70% kauplemismahtudest. See võib olla ka põhjuseks, miks finantskriisi põhja lähedal üldse käibed nii suureks muutusidki. Teisalt, kui see number tõsi on, siis see tähendab, et börsidel peamiselt algoritmid toimetavadki ning nii-öelda päris inimesi on ikka väga väheks jäänud. Samas arvatakse, et üha suurem osa kauplemisest toimub avalikelt börsidelt eemal ehk reguleerimata börsidel. Antud kauplemiskeskkondades tegutsevad peamiselt suured institutsionaalsed investorid, kes saavad suuremaid positsioone osta või müüa ilma turuhinda oluliselt liigutamata. Arvatakse, et kauplemismahud reguleerimata börsidel moodustavad ligikaudu 13% kogu USA börside kauplemismahtudest.

Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.