Dreamstime
Investeerimisportfellis riske hajutades tuleb lähtuda erinevatest tasanditest, sealhulgas eelistada ka võimalikult laiahaardelist aktsiate korvi. Kuid hiljutiste trendide valguses võib sellise strateegia elluviimine muutuda investorite jaoks üha raskemaks. Põhjus peitub saada olevate aktsiate nimekirja lühenemises.
Olukorda illustreerib kõige paremini kõigi USA-s kaubeldavate aktsiate hinnaliikumist kajastav Wilshire 5000 indeks, mis loomise hetkel 1974. aastal sisaldas täpselt 5000 erinevat ettevõtet. 90ndate lõpus toimunud internetimull aitas indeksis kajastatavate ettevõtete arvu kasvatada 7562ni, kuid mulli lõhkemine ning 2008. aastal lahvatanud finantskriis olid põhjusteks, miks 2010. aastal oli indeksis 4008 ja lõppenud aasta seisuga vaid 3687 erinevat ettevõtet.
World Federation of Exchanges andmetel on Nasdaq OMX ja NYSE Euronext börsidel hetkel kokku noteeritud 4916 nime. Noteeritud nimede arv neil kahel börsil on 32% võrra väiksem kui 2000. ja 39% vähem kui 1997. aastal. Kahanemise teeb veel märkimisväärsemaks fakt, et noteeritud nimede hulgas pole ainuüksi firmad, vaid ka sellised kaubeldavad instrumendid nagu ETF-id.
Graafik: Wilshire 5000 indeksisse arvestatud ettevõtete arv
Allikas: Wilshire Associates
USA Today toob välja trendi põhjustavad tegurid:
1) Suurettevõtete domineerimine väiksemate üle. Globaalne haare ja mastaabisääst aitavad suurkorporatsioonidel paremini elus püsida, kasumit teenida ning vajadusel väikeettevõtteid survestada. Võrdluseks nii palju, et viimasel aastakümnel suutsid kasumit teenida vaid 50% firmadest, kelle käive jäi alla $250 miljoni piiri. Nende hulgas, kes aga $250 miljoni piiri ületasid, olid kasumlikud 80% ettevõtetest.
2) Ühinemised ja ülevõtmised. Ettevõtete ühinemised ja ostud on muutunud ülisagedaseks nähtuseks. Isegi 2008. ja 2009.a finantskriisi ajal toimus ainuüksi Ühendriikides 8778 ja 7415 ülevõtmist. Järgneva kolme aasta jooksul kasvas see arv vastavalt 10108ni, 10518ni ning 2012. aastaks 12194ni. Analüüsimaja Singular Research analüütik Robert Maltbie sõnul on toimunud ülevõtmised vähendanud investoritele saada olevate aktsiate koguväärtuse $17 triljoni pealt $12 triljonile.
Odava raha jätkuv kättesaadavus on viinud väljaostude väärtuse rekordilisele tasemele. Dealogic andmetel kerkis käesoleva aasta esimeses kvartalis läbiviidud ülevõtmiste väärtus $70.7 miljardini (2011. aastal $33.8 miljardit). Enim aitasid näidu kasvule kaasa selliste hiiglaste väljaost nagu seda olid Heinz ja Dell.
Graafik: Ühendriikides läbiviidud väljaostmiste arv
Allikas: Dealogic
3) Nõrk IPO turg. Tasakaalustamaks ülevõetud ja muul viisil börsilt kaduvate ettevõtete arvu, on tarvis järelkasvu, kuid hetkel jääb see veel nõrgaks. Üha enam noori ettevõtteid eelistab avalikuks minemisele väljaostmist, mistõttu on uute börsifirmade hulk aastatega järk-järgult vähenenud. Seda just põhjusel, et ülevõtmised viiakse tihtipeale läbi suurema summa väärtuses, kui IPO käigus kaasata suudetaks.
Kui möödunud aastal korraldas USAs aktsiate esmaemissiooni 128 uut ettevõtet ehk veidi rohkem kui 2011. aastal 125 firmat, siis jääb see number ikkagi selgelt alla näiteks 1999. aastale, mil IPO tegi 486 ettevõtet. Käesoleva aasta märtsikuu seisuga oli IPO teinud 31 ettevõtet (26% vähem kui mullu) ning taotluse on sisse andnud veel 35 firmat (24% vähem kui 2012. aastal).
Graafik: IPOde arv USAs
Allikas: USA Today
Antud teemal palju sõna võtnud Florida ülikooli professor Jay Ritter on öelnud, et nõrk IPO turg on ratsionaalne reageering muutuvale majandussüsteemile. Trendi ümberpöördumist ta lähitulevikus küll ei näe, pigem ennustab jätkuvat kasvu eksisteerivate suurkorporatsioonide poolt pakutavale aktsiahulgale.
Investorite seas on seetõttu tekkinud mure, et pidevalt kasvav raha hulk ning vähenev aktsiavalik võib aktsiahinnad kunstlikult kõrgele kergitada. Ometi ei pea Bob Waid analüüsimajast Wilshire Associates sellist stsenaariumit tõenäoliseks, sest vastukaaluks kahanevale aktsiaturule, on pead tõstmas üha enam private-equity firmasid, kuhu institutsionaalsed investorid oma raha saavad paigutada.
Ka Reutersi kolumnist Felix Salmon on veendunud, et avalikult kaubeldavate ettevõtete arv tipnes internetimulli ajal ning on nüüd pikaajalisel langustrendil. Selle tulemusena on tema sõnul aktsiaturud muutumas ebaefektiivseks majanduse indikaatoriks ning investorid võivad lõpuks vabaneda kinnisideest seostada aktsiaturgude kõikumisi majandustõusude ja -langustega.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet
