Kas Sloveenia on järgmine?

Dreamstime

Antud raporti eesmärgiks on vältida minevikus tehtud vigu, kuna enne kriisi ei pööratud piisavalt tähelepanu liikmesriikide majandustele, mis omakorda oli tingitud liiga madalast hinnangust võlakriiside nakkusohule. Seega ongi nüüdsest makroökonoomiliste tasakaalustamatuste protseduuri eesmärgiks märgata ja tegelda probleemiga juba eos. Täpsemalt kuulusid riikide hulka, kelle majanduses nähti murekohti Belgia, Bulgaaria, Taani, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Ungari, Malta, Holland, Sloveenia, Soome, Rootsi ja Suurbritannia.

Kõige kriitilisemad märked olid just Hispaania ja Sloveenia osas. Hispaania puhul toodi välja, et kuigi ELi ja riigi enda tegevused on vähendanud riigi finantseerimiskulusid ning elimineerinud kõige suurema ohu, siis viimase aasta trendid on endiselt murettekitavad. Seda eelkõige kahaneva majanduse, tõusva töötuse määra ning pankade rekapitaliseerimise vajaduse näol, mida on sunnitud pakkuma avalik sektor. Komisjoni raporti hinnangul peaks Hispaania liikuma jätkusuutliku jooksevkonto ülejäägi suunas, et vähendada väliskohustusi. Kuigi Hispaania erasektori bilansid on kohandumas (võla osakaal langeb), tähendab see keskpikas perspektiivis raskusi Hispaania majandusele ning fiskaalpoliitikale. Samuti pole veel kinnisvaraturg täielikult stabiliseerunud ning toodete ja tööjõuturu jäikus toob kaasa tõusva tööjõupuuduse ning piirab majanduse võimalusi kohandumiseks.

Seoses muutustega Hispaania majanduses, lööb häirekella Komisjoni jaoks ka riigi märkimisväärne eelarvedefitsiit, mis on seotud kõrgemate sotsiaalkuludega ning pankade päästmisega, mis omakorda on põhjustanud riigi võlakoorma kasvu. Komisjoni hinnangul nõuab jätkusuutlik korrektsioon eelarvedefitsiidis keskpikas perspektiivis samaaegset edasiminekut makroökonoomilise tasakaalustamatuse eemaldamisel ning jäikuse eemaldamisel riigi tööjõuturul. Kokkuvõtlikult on Hispaania majanduse riskid finantsšokkideks väga kõrged ning need võivad üle kanduda ka teistesse euroala riikidesse.

Hispaania mitte just kõige parem makro- ja finantsseis aga ei tohiks enam kellelegi muidugi üllatusena tulla. Seetõttu oligi turuosaliste jaoks pigem huvitav see, et raporti teine tõsisem märkus ei käinud mitte Itaalia ega ka Prantsusmaa, vaid hoopis Sloveenia kohta. Nimelt tuleks Komisjoni arvates Sloveenia makropildi kordasaamiseks viivitamatult tegutseda. Nagu lähiajaloost näha, siis võlakriis riigipiire ei tunnista ning seetõttu tõstatas see küsimärgi, et kas Sloveenia on järgmine? Naljaga öeldes on Sloveenial juba esimesed eeldused selleks täidetud. Nimelt esines EKP nõukogu liige Marko Kranjec seisukohaga, et Sloveenia pole Küpros ja vastupidiselt teistele ei vaja Sloveenia päästepaketti. Teatavasti on aga ka teiste, nüüdseks probleemriikide kõrged ametnikud enne päästepakettide vastuvõtmist sarnaseid avaldusi teinud. Mõned stiilinäited leiab siit.

Kõigepealt mainiks ära, et Sloveenia on väike, ligikaudu 2 miljoni elanikuga riik. Riigi SKP moodustab kõigest 0,4% eurotsooni riikide SKPst, millega platseerub Sloveenia tagantpoolt 4. kohale (väiksemad on veel Malta, Eesti ja Küpros). Mis siis Sloveenias valesti on? Komisjoni raportis on märgitud, et siiamaani on era- ja avaliku sektori võlanäitajaid jäänud allapoole häirepiire. Näiteks käesoleva aasta lõpuks oodatakse, et Sloveenia riigivõlg suhtena SKPsse jõuab 60% juurde. Kuigi esmapilgul võib see näitaja tunduda väiksena, siis perioodil 2004-2008 oli võlg suhtena SKPsse keskmiselt 25%. See tähendab, et pärast finants- ning võlakriisi on Sloveenia riigivõlg enam kui kahekordistunud. Kuid Euroopa Komisjoni põhirõhk oli pigem suunatud erasektori võlakoormale, kui 23,7% ettevõtetele antud laenudest ei ole maksegraafikus. See seab ohtu finantssüsteemi stabiilsuse ning ähvardab hüppeliselt kasvatada ka riigi võlakoormat.

Sloveenia majandus kannatab endiselt buumijärgsete nähtude käes – ettevõtete võlatase on kõrge, mistõttu halbade laenude maht kasvab. Kuigi Sloveenia pangandussektor võrreldes euroalaga on väga väike, siis suuremad pangad on halvasti kapitaliseeritud, kui arvestada nende jätkuvalt halveneva laenuportfelliga. Samuti on suureks ohuks antud pankade kapitali kõrge sõltuvus riigist. Kuigi samme võlakoormuse allatoomiseks on juba tehtud, piirab nende tõhusust kapitali- ja tööjõuturgude vastasseis ning vähenenud tootmismahud. Lisaks on Sloveenia kaotanud ekspordi turuosa. Nõrk kohandumine, halb konkurentsivõime ja majandusstruktuur, kus domineerivad riigiosaluses ettevõtted, on põhjuseks, miks tuleks koheselt vältida situatsiooni, kus makroökonoomilised tasakaalustamatused kerkiks jätkusuutmatutele tasemetele.

IMFi hinnangul peaks Sloveenia rekapitaliseerima oma kolme suuremat panka, mis kõik on ka riigi suurosalusega, ligikaudu miljardi euroga, mis omakorda suurendaks Sloveenia eelarvedefitsiiti. Sloveenia majandus kahanes eelmisel aastal 2%.

Euroopa Komisjoni raportiga saab tutvuda siin.

Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.