Dreamstime
Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) alandas hiljutises „Hopes, Realities, Risks“ nimelises väljaandes käesoleva aasta globaalse majanduskasvu prognoosi 0,2 protsendipunkti võrra. Kui alles jaanuaris oodati maailmamajanduse kogutoodangu 3,5% suurust kasvu, siis aprillikuus langetati see 3,3% peale ehk oodatavalt suureneb maailmamajandus 2013. aasta lõpuks $74,3 triljonini, see tähendab $216 miljardi võrra väiksemat kasvu kui ennist prognoositud.
Kärpe põhjuse tagamaid selgitab IMF-i tegevdirektor Christine Lagarde, kelle sõnul andis maailmamajandus veel pool aastat tagasi signaale toibumisest, kuid hiljuti on silmapiirile ilmunud trobikond uusi riskifaktoreid, mistõttu jääb majanduskasv sel aastal mullusega sarnasele tasemele (2012. aasta majanduskasv oli 3,2%). Jooksva aasta majanduskasvu pole suutnud turgutada ka finantsturgudel paranenud tingimused ja suurenenud usaldus, ent 2014. aastal peaks olukord prognooside kohaselt tunduvalt parem olema, sest siis oodatakse maailmamajandusele 4,0% suurust kasvu ning see prognoos püsib hetkel veel muutumatuna.
Graafik: IMF-i majanduskasvu prognoosid riigiti
Allikas: IMF
Lagarde lisas, et maailmamajandus on muutumas kahekiiruselisest kolmekiiruseliseks ehk on riigid, kel läheb hästi (areneva turumajandusega riigid ja arengumaad), siis on riigid, kes on paranemise teel (nt Ühendriigid) ning viimaks riigid, kel on taastumiseni veel võrdlemisi pikk tee minna (nt euroala ja Jaapan).
Seetõttu prognoosib IMF sel aastal arengumaade majanduskasvu kiirenemist mulluse 5% pealt 5,25%-ni ja järgmisel aastal juba 5,75 protsendini. Majanduskasvu taga on tarbijate kasvav nõudlus ning ekspordi tärkamine. Ka Ühendriikides on näha eranõudluse paranemise märke, kuid riigi eelarve tasakaalustamiseks vajaminevad kärped aeglustavad käesoleva aasta majanduskasvu ca 2% peale. Järgmisel aastal peaks USA SKP kasv aga kiirenema 3%-ni. Musta lambana on nimekirjas euroala, mille majandus peaks sel aastal kahanema 0,25% võrra, kuna edusammudest hoolimata rõhub regiooni endiselt sügav finantskriis. Sellegipoolest oodatakse eurotsooni majandusele juba järgmisel aastal 1,1% suurust põrget.
Graafik: Euroala riikide majandusprognoosid
Allikas: IMF
Oma sõnavõtus rõhutab Lagarde, et majanduskriiside ennetamiseks ning stabiilsuse saavutamiseks on tähelepanu tarvis pöörata neile lahendamata jäänud küsimustele, mis kõiki majanduspiirkondi mõjutavad. Esimene neist küsimustest on finantssektori reform – Lagarde'i sõnul ei tohiks kriisieelne pangandussüsteem kriisijärgses maailmas jätkata ning ta nõuab kiiremat edasiminekut sellistes valdkondades nagu „liiga suur, et ebaõnnestuda“, derivatiivid ja varipangandus.
Teine põhiküsimus puudutab rohkem tasakaalustatud ülemaailmset nõudlust ehk jooksevkonto ülejäägi ja reservkapitaliga majandused peaksid omalt poolt majanduse taastumiseks rohkem panustama. Näiteks peaksid Saksamaa ja Hiina endapoolseid investeeringuid suurendama ning selle kaudu nõudlust tugevdama.
Kolmandaks toob Lagarde välja majanduskasvu, tööhõive ja omakapitali tähtsuse. Parim viis tööhõive parandamiseks on läbi majanduskasvu, kuid oma osa on ka poliitikakujundajatel, kes tööturupoliitika kaudu saavad tööturgu otseselt ergutada. Lagarde'i sõnul peaks töökohtade loomine olema esmane prioriteet, mille unarusse jätmisel riskime suurel hulgal raisatud potentsiaaliga.
Kokkuvõtvalt soovitas IMF oma raportis vähendada valitsuse kärpemeetmeid kõigil riikidel, kel vähegi võimalik, et eranõudlust turgutada. Samal ajal aga nenditi inflatsioonitaseme tähtsust efektiivseima rahanduspoliitika kujundamisel, sest stabiilne tarbijahinna inflatsioon ei pruugi alati tähendada ka stabiilsust teiste varaklasside lõikes. IMF-i põhjaliku raportiga saab lähemalt tutvust teha siin
Graafik: IMFi majandusprognoosid
Allikas: IMF
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet
