Euroopa autotootjate raske olukord ei tohiks nüüdseks enam üllatusena tulla, sest regiooni automüük on juba mõnda aega madalatel tasemetel püsinud. Olemise teeb aga raskemaks ametiühingute vastuseis tehaste sulgemistele, mis teeb autotootjate jaoks kohanemise väiksema nõudlusega sisuliselt võimatuks ning sunnib neid opereerima tehaseid väga madala tootmisvõimsuse juures.
Eile avaldatud statistika kohaselt langes uute autode registreerimine maikuus Euroopa Liidus 5,9%, ulatudes 1,04 miljoni sõidukini. Tegu on viimase 20 aasta madalaima tasemega. Kuigi aprillis suudeti 19 kuu pikkune langusteseeria korraks pidama saada, siis mitmed analüütikud väidavad, et aprillikuu 1,7% suurune sõidukite esmaregistreerimiste kasv oli kõigest kalendriefekt. Ka mitmed autotootjate juhid ei näe tunneli lõpus valgust, oodates autode registreerimise kasvu langust ka käesoleval aastal, mis märgiks kuuendat järjestikust aastat, mil Euroopa automüük on languses. Enamik analüütikuid näeb situatsiooni samaks jäämist või koguni halvenemist isegi kuni 2015-2016 aastani.
Kuna trend on juba pikemat aega kestnud ning ka tulevik kõige helgem ei paista, on autotootjad astunud samme, et vähendada püsikulusid ehk üleliigseid tootmisvõimsusi. Samas on regiooni autotootjatel väga suuri raskusi, et ellu viia väljakuulutatud viie tehase sulgemist ning 30 000 töökoha kaotamist. Raskuste põhjustajaks on ametiühingud ja valitsused, kelle jäikus takistab autotootjate jaoks vajalike kärbete tegemist, et natukenegi taastuda suurtest kahjumitest. Fiati tegevjuhi Sergio Marchionne oli autotootjate Euroopa kahjum eelmisel aastal 5 miljardit eurot. Näiteks General Motors sai eelmisel aastal regioonist $1,8 miljardit kahjumit, mis teeb ettevõtte kumulatiivseks kahjumiks alates 1999. aastast $18 miljardit. Ford ootab käesolevaks aastaks kahjumiks $2 miljardit, eelmisel aasta oli vastav näitaja $1,75 miljardit.
Mitmed autotootjad on tehaste sulgemise plaanide tõttu silmitsi seisund töötajate streikide ja kohtuvaidlustega. Fordi otsuse peale sulgeda Genki tehas Belgias, alustasid töötajad mässu, põletades tehase ees autosid ning hoides juhatajaid tehases vangis. Vaja läks politsei sekkumist. PSA Peugeot Citoren käib ametiühinguga kohut, et sulgeda üks tehas Prantsusmaal ja koondada 11 200 inimest. General Motorsi plaanile sulgeda Bochumi tehas Saksamaal aastast 2016 on vastu astunud sealne ametiühing. Daimleri otsuse peale viia läbi kärpimisi tekkisid töötajate hulgas rahutused.
Lääne-Euroopa autotootjad ei saa niisama lihtsalt töötajaid koondada või tehaseid sulgeda, kui äri hakkab allamäge minema. Antud riikides on pikk ajalugu seoses töötajate kaitsmisega ning sealsed autosektori ametiühingud on ühed tugevamad. Näiteks Prantsusmaal tuleb enne koondamist töötajatega tükk aega enne plaanide elluviimist hakata läbirääkimisi pidama. Antud protsess võib kesta aastaid ja toob kaasa ka poliitilise surve viivitada töökohtade kaotamisega (nii nagu on juhtunud Peugeot puhul). Saksamaa ametiühingute seadus annab ametiühingu esindajatele vähemalt pooled kohad juhatuses, mistõttu on neil märkimisväärne kaasarääkimise õigus, mis puudutab töötajate arvu vähendamist.
Tegu on märkimisväärse kontrastiga USAle, kus mäletatavasti valitsus andis abi kahele suuremale autotootjale – General Motorsile ja Chryslerile (Ford valitsuselt abiraha ei saanud). Tingimusteks oli ettevõtete restruktureerimine ehk tehaste sulgemine ja töötajate arvu kahandamine. Nüüdseks on mõlemad autotootjad taas kasumlikud ja kasvavad. Kokku opereerivad eespool mainitud kolm suuremat autotootjat Ühendriikides 28 tehast vs 36 2007. aastal. Töötajate arv USA autotehastes langes 2009. aasta juuliks 524 000-ni, olles oluliselt madalam kui 2000. aasta tipus, mil see näitaja ulatus 1,16 miljonini. Eelmise aasta lõpus töötas USA autotehastes 662 300 inimest.
Kui aga Euroopa autotootjad oma tehaseid sulgeda ei saa, tähendab see ettevõtete jaoks veelgi suuremaid kahjumeid. Valitsuste ja ametiühingute vastuseis autotootjate restruktureerimisplaanidele on kaasa toonud kahjumlike autotehaste arvu märkimisväärse tõusu. Alix Partnersi uuring näitas, et 100 suuremast autotehasest Euroopas 58 puhul jääb kasutatud tootmisvõimsuse määr alla 75%. Antud taset loetakse piiriks, mis toob autotootjale kaasa tehase opereerimisest juba märkimisväärse kahjumi, ca 90%-lise tootmisvõimsuse määra juures teenitakse kasumit. Aasta tagasi oli tootmisvõimsuse rakendamise määr alla 75% 39-s tehases.
Näiteks äärmiselt kehv olukord on Renault puhul, kelle väikeautode tehas Pariisi lähedal läbis 2005. aastal uuenduskuuri, kuid töötab nüüd vaid poolel võimsusel. Ettevõtte Douai ja Sandouville’i tehaste kasutatud tootmisvõimsuste määrad on aga veelgi madalamad, vastavalt 36% ja 34%. Lisaks veel on rakendatud tootmisvõimsuste määr alla 75% veel kolmes Renault tehases. Käesoleva aasta märtsis jõudis ettevõtte oma Prantsusmaa ametiühinguga kokkuleppele, mille kohaselt jäetakse kõik Prantsusmaa tehased avatuks ning kuni 2016. aastani koondatakse ajapikku 7500 töölist.
Ka mõned kasumlikumad autotootjad pole väikese tootmisvõimsuse kasutamise probleemist vabad. Näiteks Volkswagenil on alla 75%-lise tootmisvõimsuse rakendamise määraga tehaseid viis, Mercedes-Benzil kolm ja BMW’l kaks. Samas teatas näiteks Daimler hiljuti, et jätab käesoleval aastal traditsioonilised suvepuhkused tehastes vahele, et rahuldada nõudlust mudelite järele. Ka BMW ja Audi kavatsevad suvel täistuuridel töötada ning tehaste töö peatub, vaid tootmishoonete plaanipäraseks hoolduseks või tootmisliinide seadistamiseks uute mudelite tarbeks. Tugev nõudlus USAst ja Aasiast on luksusautode tootjad eraldanud probleemidest Euroopas.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet
