Eelmisel nädalal oli investorite tähelepanu koondatud USA Föderaalreservi rahapoliitika komitee (FOMC) kokkutulekule, mille tagajärjena tegid globaalsed aktsiaturud läbi suurema korrektsiooni.
Languse tagamaid selgitab asjaolu, et kuigi hetkel veel hoiti baasintressimäära 0,25% ja igakuist majandusstiimuli mahtu muutumatuna $85 miljardi peal, siis anti turgudele selgelt mõista, et keskpank on majandusriskide vähenemise tõttu muutunud riigi väljavaadete osas optimistlikumaks, mistõttu võidakse igakuist võlakirjade ostmise mahtu vähendada juba enne käesoleva aasta lõppu ning majandusolukorra piisava toibumise korral peatatakse rahatrükk järgmise aasta keskpaigaks sootuks.
Otsuse taga peituvate majandusprognooside kohaselt peaks tööpuudus Ühendriikides (maikuu seisuga 7,6%) vähenema juba sel aastal 7,2% – 7,3% peale ning 2014. aastal peaks näitaja langema 6,5% – 6,8% peale, kui alles märtsis prognoositi tuleva aasta töötuse määraks 6,7% – 7,0%.
Käesoleva aasta majanduskasvu prognoose langetati 2,3% – 2,8% pealt 2,3% – 2,6% peale, kuid kahel järgneval aastal oodatakse kasvuhoo kiirenemist vastavalt 3,0% – 3,5% ning 2,9% – 3,6% peale.
Muret valmistab mõnedele turuosalistele aga keskpanga poolt allapoole korrigeeritud inflatsiooniootus - näiteks käesoleval aastal oodatakse 0,8% kuni 1,2% suurust inflatsiooni ennist prognoositud 1,3% – 1,7% asemel ning nii 2014. kui ka 2015. aasta inflatsiooniprognoose alandati 0,1% võrra, vastavalt 1,4% – 2,0% ning 1,6% – 2,0% peale. Keskpanga pikaajaline inflatsiooniootus on endiselt 2,0 protsenti, mistõttu keskpanga president Bernanke deflatsiooni ohuks ei pea.
Graafik: FOMC liikmete prognoosid (v.a kolm kõrgeimat ja madalaimat valimit)
Allikas: Föderaalreservi kodulehekülg
Ometi ei ole kõik komitee liikmed Bernanke'iga ühte meelt ja üks selline mees on St. Louise Föderaalreservi president James Bullard. Tema sõnul on keskpanga poolt planeeritud majandusstiimuli vähendamine halvalt ajastatud ning seda just aeglustuva inflatsiooni tõttu. Maikuu seisuga oli inflatsioon Ühendriikides 1,4% YoY, mistõttu näeb Bullard majanduses deflatsiooniohtu ja ta ei poolda kvantitatiivse lõdvendamise peatamist enne, kui inflatsioon jõuab keskpanga poolt püstitatud 2%-lise sihtmärgini ning majandus annab reaalseid signaale taastumisest.
Aktsiaturgudel toimunud järsud langused ning ülespoole sööstnud võlakirjade tulusused annavad aga märku, et turuosalised on hakanud end harjutama mõttega stiimuli lõppemisest. Bloombergi poolt 54 analüütiku seas läbiviidud küsitluse kohaselt on 44% analüütikutest veendunud, et keskpank vähendab majandusstiimuli mahtu $85 miljardi pealt $65 miljardi peale juba septembris. Sellegipoolest on õhus hulganisti ebakindlust – Bernanke'i sõnul hoitakse majandusindikaatoritel pingsalt silma peal ning vajadusel on keskpank valmis olema paindlik ning stiimulprogrammiga jätkama.
Kui majandusstiimul peakski vähenema, siis baasintressimäära planeeritakse hoida rekordmadala 0,25% peal veel mõnda aega – suurem osa komitee liikmetest näeb intressimäärasid tõusmas alles 2015. aastal. Pikemas perspektiivis näeb keskpank intressimäära 4% ringis.
Graafik: FOMC liikmete baasintressimäära ootused
Allikas: Föderaalreservi kodulehekülg
Lisa kõneainet pakub investoritele ka spekulatsioon võimaliku keskpanga presidendi järeltulija kohta, sest Bernanke'i teine ametiaeg lõppeb järgmise aasta jaanuaris. Suurima tõenäosusega (65%) pakuvad analüütikud Bernanke'i järeltulijaks praegust aseesimeest Janet Yellenit, kelle suurimateks väljakutseteks saaksid troonile astudes olema Föderaalreservi majandusstiimuli ning $3.5 triljonini ulatuva bilansimahu vähendamine, sealjuures finantsturge raputamata.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet
