Talvivaara Mining Co PLC (TLV1V:HE) iseloomustab ennast kui baasmetallide tootjat, kelle peamine fookus on niklil ja tsingil. Ettevõttele kuuluvad Kuusilampi ja Kolmisoppi kaevandused, mis sisaldavad rohkem kui 1121 miljonit tonni maaki, tehes sellest ühe suurima teadaoleva maardla Euroopas. Sealne maapõu sisaldab ka vaske, koobaltit ja uraani ning viimasele neist on olemas ka Soome valitsuse poolt väljastatud kaevandusluba aastast 2012.
Aastal 2007 alustati kaevandamisega, kasutades bioheapleach tehnoloogiat, mis tarvitab metallide eraldamiseks mikroobe. Eelnevalt põhiliselt kulla ja vase kaevandamiseks kasutatud tehnoloogiat taheti rakendada esmakordselt tööstusmahus niklil, eesmärgiga vähendada tegevuskulusid ja keskkonnasaastet. Ettevõtte 17 000 tonnise mahuga katseprojekt suutis eraldada metalle ka talvel miinuskraadide juures.
Täismahus tootmine muutus problemaatiliseks juba alguses. Eraldamine niivõrd suurel alal osutus võrreldes katseprojektiga ebaühtlaseks ja üsna väheefektiivseks. Põhjus peitus ilmselt väheses kogemuses, kuid nüüdseks on õpitud töö käigus just ventileerimisprotsessi paremini kontrollima ja suudetud ka tootmist ühtlustada. Sellest hoolimata ollakse graafikust ligi 2,5 aastat maas. Ettevõtte tegevjuht Pekka Perä usub jätkuvalt projekti õnnestumisse, mille elueaks hinnatakse üle 24 aasta.
Ettevõtte iga-aastaseks tootmise sihiks on 50 000 tonni niklit, millest JPMorgani analüütikute arvates suudetakse 2013. aastal realiseerida vaid 18 000 tonni. Tsingi sihiks oli 90 000 tonni aastas ja tegelikuks koguseks JPMorgani arvates tänavu 39 000 tonni. INSG (International Nickel Study Group) andmete kohaselt tõuseb nikli tootmine maailmas käesoleval aastal 8,5% 1849 miljoni tonnini tänu Aasia tootmismahtude suurenemisele. Samas on tarbimine kasvamas vaid 3,4%, mis peaks nikli hinda veelgi allapoole tooma.
Eelmisel aastal tõusis nikli tootmine maailmas 6,6% 1963 miljoni tonnini. Suurimaks tootjaks on Norilsk Nickel, omades 16% turuosa kogu maailmaturul müüdavast niklist. Talvivaara on sõlminud Norilski Nickeli kontserniga kokkuleppe tulevase nikli ja koobalti saaduste müügiks 10 aastaks või kuni 300 000 tonni tarnimiseni. Nyrstar AG-l on sarnane leping 1 250 000 tonni tsingi müügiks. Nende kahe kokkuostja lepingud peaksid moodustama tulevikus enam kui 80% Talvivaara müügikäibest.
Aktsionäride struktuur
Aprillis toimunud emissiooniga kaasati ettevõttesse 260 mln EUR lisakapitali, eesmärgiga maksta tagasi 78 mln EUR võlg ja viia tootmine täismahule. Emissiooni järgselt on ettevõtte suurim aktsionär Soome riiklik valdusfirma Solidium, mis suurendas emissiooni käigus oma osalust 7,8 protsendipunkti võrra 16,7% peale. Suuruselt teine osanik on Soome pensionikindlustusfirma Varma, kes vähendas maikuu alguses oma osalust 8,7% pealt 7,1% peale.
Eraisikuna omab ettevõttes suurimat osalust firma tegevjuht Pekka Perä, kelle osalus vähenes pärast emissiooni 20,1% pealt 6,7%-ni. Ilmarinen pensionifond emissioonis ei osalenud ja müüs kogu oma 5,1% osaluse. Norisk Nickel omab ettevõttest 4,5%.
Reostused
Ettevõte on avalikult kriitika alla sattunud seoses kohalike järvede reostamisega. Esimene neist leidis aset 2012. aasta novembris, mille tulemusena jooksis 10 päeva jooksul toksilist jääkvett järve. Tootmine seisis 21 päeva. 2013. aasta aprillis juhtus järgmine leke ja juhtkond otsustas saata 32% töötajatest 90-päevasele puhkusele. Greenpeace kutsus õnnetust suurimaks keemiakatastroofiks Soome ajaloos. Kohalikud on alustanud protestiaktsioone ja soovivad ettevõtte tegevuse peatamist.
Eelmise aasta märtsis hukkus tööline, kes oli tegemas oma tavapäraseid kohustusi ja mõõtmisi tehase alal. Meest üritati elustada edutult, ametlikuks surmapõhjuseks on vesiniksulfiidi mürgitus. Hilisemal uurimisel selgus, et reostus on sattunud ka tehase ja seda ümbritsevale maa-alale. Lisaks tuvastati madal reostus 100 km allajõge. Sellest tulenevalt tootmine jälle seisis.
Mõju aktsiale ja majandustulemustele
Senised probleemid täismahus tootmise saavutamisel ja leketega kaasnenud reostused on avaldanud vägagi negatiivset mõju nii ettevõtte majandustulemustele kui ka aktsiahinnale. Alates 2011. aasta algusest on aktsia langenud tänaseks ligi 93% olles hetkel 0,139 EUR tasemel.
Selle aasta esimese kvartali tegevuskahjum tuli 20 mln EUR (Q1 2012 oli 11 mln EUR) ja puhaskahjum 24 mln EUR (Q1 2012 15 mln EUR). Talvivaara juhtkond ise ongi kahjumi suurenemise põhjuseks toonud peamiselt tootmisseisakud ja reostusega seotud kulutused. JPMorgani analüütikute prognooside kohaselt tuleb käesoleva aasta ärikahjum ja puhaskahjum vastavalt 85 mln ja 82 mln EUR.
Positiivsesse rahavoogu jõutakse analüütikute hinnangul 2014. aastal, kui eeldatav tootmismaht saab olema 28 000 tonni niklit ja keskmiseks hinnaks on võetud 19 675 USD tonni kohta (täna kaupleb nikli tonn LME futuuribörsil 13 579 USD juures). Järgmise aasta ärikasum ja puhaskasum on JPMorgani prognooside kohaselt vastavalt 70 mln ja 32 mln EUR, kuid nikli praeguse turuhinna juures võivad need prognoosid jääda liialt optimistlikuks.
JPMorgani analüütikud on seisukohal, et emissiooniga kaasatud lisakapital võimaldab piisavat likviidsust, et tootmisprobleemid saaksid lahendatud järgmise 3-4 kvartali jooksul. Küll aga aegub ettevõttel 2015. aastal 225 mln EUR väärtuses võlakirjasid, kuid edukas emissioon peaks selle võlakohustuse teenindamisel abiks olema.
Talvivaara aktsiat katab hetkel 12 analüüsimaja, kellest neli soovitavad väärtpaberit osta, viis hoida ja kolm analüütikut peavad õigeks seda müüa. Nende kõigi keskmine hinnasiht Helsingi börsil kaubeldavale aktsiale on 0,23 EUR.
Ettevõtte teise kvartali tulemused ilmuvad 15. augustil 2013.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet
