2008. aastal võeti USAs vastu erakorraline majanduse stabiliseerimise seadus (Emergency Economic Stabilization Act), mille üheks osaks oli suuremate ettevõtete päästeprogrammi loomine (Troubled Asset Relief Program – TARP). Muidugi mõista tekitas see palju pahameelt, sest esiteks mindi päästma muuhulgas ka finants- ja kinnisvaraettevõtteid, kellel nähti finantskriisi tekkimises peamist süüd. Teiseks, seda kõike tehti maksumaksja raha abil. Mitmelt poolt käisid läbi kurjakuulutavad prognoosid, et maksumaksjatele läheb kogu programm maksma $700 miljardit. Kongressi eelarvekomitee ootas valitsuse erakorralistelt investeeringutelt $350 miljardi suurust kahjumit. Nüüd, kui TARPi algusest on möödas rohkem kui neli aastat ja vesi selgemaks läinud, võivad toona tehtud prognoosid tunduda absurdsed.
Tõsi, eks oma osa on ka TARP mahu vähendamisel. Kui algselt eraldas valitsus päästeprogrammi jaoks $700 miljardit, siis hilisema Dodd-Frank seaduse heakskiiduga vähendati antud summat $475 peale. Siiski võib öelda, et praeguseks on tulemus oluliselt parem kui kogu raha kaotamine või 50%-line negatiivne tootlus nagu varasemate prognooside põhjal arvata võib. Õigupoolest on TARP juba lõpusirgel, sest tegu on algusest peale olnud ajutise plaaniga. Rahandusministeeriumi sõnul ei ole valitsuse eesmärk omada osalusi eraettevõtetes, mistõttu pärast „hädainvesteeringute“ ehk vajalike likviidsussüstide tegemist on pidevalt tehtud püüdlusi investeeringutest väljumiseks.
Alloleval joonisel on toodud TARP vahendite maht, mida ei ole veel tagasi makstud erinevate abi saanud sektorite lõikes. Kokku on TARP raames tehtud investeeringuid $420 miljardi ulatuses. Kui mitte arvestada tulu AIG aktsiatelt, mis on küll rahandusministeeriumi nimel, kuid jääb väljapoole TARP programmi, siis valitsus on tagasi saanud $399,7 miljardit ehk 95% tehtud investeeringutest. Kusjuures mitmed TARPi raames loodud programmid on valitsusele pakkunud positiivset tootlust. Nii näiteks saadi juunis lõppenud krediidiprogrammide raames tagasi 121% väljajaotatud rahast, pangandussektori programmide kaudu, kus veel tagasi on maksmata $6 mld ulatuses laene, on juba praeguseks kogunenud 110,6% tulu võrreldes esialgse investeeringuga. Ka AIG aktsiatega kujunes rahandusministeeriumi plussiks $5,1 miljardit. (Interaktiivne graafik on kättesaadav siit)
Allikas: U.S. Department of the Treasury
Ainus valdkond, kus TARPi raames veel suurem hulk investeeringute tagastamist ees ootab, on autosektor. Nimelt on seal välja antud $79,7 miljardist tagastatud $50,1 miljardit. Kuna aga autosektoris on TARPi raames esinenud mahakirjutamisi $11,58 mld ulatuses, mis peamiselt on tulenenud GMist ($8,65 mld), mida omakorda on aidanud tasandada dividendid ja intressid, siis tagasi loodetakse veel saada $23,6 miljardit.
Samas mainitakse nelja aasta tagasivaatavas raportis, et kõikide investeeringutega (kaasa arvatud rahandusministeeriumi AIG aktsiatega) kavatasetakse nulli jääda või teenida isegi väikest positiivset tootlust, kui kõik programmid kord lõppevad. Seega lõpparve maksumaksjate jaoks TARP programmist on võrdne kulutustega, mis tehakse kinnisvaraprogrammide raames. Nimelt ei loeta TARPi kinnisvaraprogramme investeeringuteks, kuna tegu on kulutustega, mis ei kuulu tagasimaksmisele. Antud programmide raames on väljajagamiseks ette nähtud $38,5 miljardit, millest juuni seisuga oli kulutatud $8,3 miljardit.
Kinnisvarasektori toetused on valdkond, milles TARP veel kavatseb jätkata samal ajal, kui investeerimisprogrammide otsi kokku tõmmatakse. Üks kinnisvarasektori abiprogrammidest on Making Home Affordable programm, mille eesmärk on perekondadel aidata vältida sundvõõrandamistesse sattumist. Terve programmi eluea jooksul on abistatud 1,5 miljonit koduomanikku, eelmisel aastal sai toetust 350 000 majapidamist. Lisaks on antud abipaketi raames seatud uued standardid hüpoteekteenuseid pakkuvatele ettevõtetele, mis ilmselt on kaudselt kasuks tulnud ka veel teistele paljudele koduomanikele.
Eelneva põhjal võiks seega arvata, et maksumaksja jaoks läheb TARP maksma maksimaalselt $38,5 miljardit ning paremal juhul isegi vähem. Kuigi lõppude lõpuks jäädakse miinusesse, siis tuleb meeles pidada, et abiprogrammi mõte pole teenida kasumit, vaid stabiliseerida majandust ning selle valguses polegi $38,5 miljardit ehk suur summa. Kahjuks pole maksumaksja kahjumi arvutamine niisama lihtne ning pigem on tegu ilusa fassaadiga, kus jäetakse mainimata kaudne tulevikus saadav kahju maksumaksjale, mis tuleneb otseselt TARP programmist.
USA maksuseaduste kohaselt võib ettevõte, saades kahjumit seda teatud aastate võrra edasi kanda ja tulevikus selle kasumist maha arvata. Näiteks kui ettevõte saab ühel aastal kahjumit ja järgmisel aastal kasumit, on tema järgmise aasta kasum maksustamise mõttes eelneva aasta kahjumi võrra väiksem ning seega peab ta maksma vähem makse. Antud seadus on vastu võetud selleks, et tagada õiglasemad tingimused tsüklilistele ettevõtetele. Samas, kui aga toimub seaduse mõttes omaniku vahetus, piirab maksuamet tavaliselt kahjumite edasikandmise pikkust või suurust. Põhjus peitub selles, et vältida juhtumeid, kus suures kahjumis siplev ettevõte võetakse üle mõne tugevama ettevõtte poolt ainult selleks, et viimane saaks ülevõetava ettevõtte kahjumite arvelt oma maksukohustust vähendada.
Viimaste reeglit väänas rahandusministeerium aga just enda kasuks, vabastades rahandusministeeriumile kuuluvad ettevõtted antud piirangust ja muutes niimoodi näiteks AIG ja GM’i potentsiaalsete investorite silmis väärtuslikumaks. Nii näiteks on GMil võimalik tulevikus kasumitest maha arvata $45 miljardit ning AIG’l $17,7 mld. Viimase puhul oligi antud muudatus ka $19,8 mld suuruse kasumi taga eelmise aasta viimases kvartalis. Ka Citigroupi puhul kehtestati erand, kui ettevõttel lubati tulevikus kasumitest maha arvata $38 miljardit. Ühelt poolt tõstis see küll valitsuse osalusega ettevõtete väärtust, kuid teisalt tähendab see, et tulevikus ei saa valitsus antud summade ulatuses kasumite pealt maksu küsida. Seega läks TARP maksumaksjatele kaugelt enam maksma kui lihtne raha sisse – raha välja arvutus näitaks, sest maksutulu jääb saamata vähemalt $100 miljardi pealt.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet
