Jaapani uue peaministri Shinzo Abe 4. aprillil antud lubadus süstida majandusse kahe aasta vältel 135 triljonit jeeni (1 triljonit EUR) on juba vaatamata kriitikute vastuseisule näitamas positiivseid tulemusi. Vastuolulised reformid on võetud investorite poolt positiivselt vastu ja majandus tundub elavnevat. Reaalsuses on Jaapanil lähikümnendi jooksul oodata ikkagi suuri muresid seoses vananeva rahvastiku ja tööjõu efektiivsuse vähenemisega.
Sarnaselt teistele arenenud riikidele on Jaapani jätkuvaks probleemiks vananev rahvastik. Eelmisel aastal vähenes rahvaarv 212 000 inimese võrra ning see langustrend kestab juba kuuendat aastat järjest. Kui aastal 1990 oli tööealise elanikkonna suhe vanuritesse 7 : 3, siis hetke trendi jätkudes toidab 2050. aastal ühte vanurit üks tööealine inimene. Populatsioon püsiks samal tasemel juhul, kui iga naine suudaks üles kasvatada kaks last, ent hetkel on see suhtarv 1,41.
ÜRO leiab, et populatsiooni stabiliseerimiseks peaks immigratsioon tõusma 650 000ni aastas. IMF-i raport seevastu järeldab, et sotsiaalne suhtumine ja poliitiline vaade ei vahetu kiiresti. Kuna seni on püütud sisserännet kiivalt vältida, siis on ka üleöö lahenduse leidmine ebatõenäoline. Välistööjõu osakaal Jaapanis on vaid 2%, mis tuleneb osalt tänu immigratsiooni piiramisele eesmärgiga vältida probleeme, mis teistel suurriikidel on sellega seoses tekkinud.
Hetkel on meditsiinisektoris puudu ligi 100 000 õde ja hooldajat ning seda üritatakse korvata Indoneesiast ja Filipiinidelt litsentseeritud õdesid otsides, aga nõuded edukaks osalemiseks on seatud nii kõrgeks, et programm on määratud juba eoses läbi kukkuma (jaapani keele kirjalik oskamine, rasked eksamid ja läbikukkumisel tagasisaatmine).
Peaministri kabinet on teatanud plaanist langetada riigis töötamiseks vajalikke nõudeid ning suurendada iga-aastaselt 100 000 välisinseneri ja oskustöölise lubamist maale. USAs näiteks on erioskustega inimeste sisseränne ennast ära tasunud, kui võtta aluseks The Economisti toodud uurimus, mille kohaselt on USA immigrandid või nende lapsed asutanud 40% Fortune 500 ettevõtetest ja 25% kõigist kõrgtehnoloogia firmadest.
Tööturu probleemi ühe täiendava lahendusena on peaminister pakkunud naiste tööjõus osalemise määra suurendamist, mis on hetkel vaid 62%, tugevalt madalam teiste OECD riikide näitajatest.
Kuid see ei pruugi olla nõnda lihtne pikaajaline lahendus. IMF ennustab 2050. aastaks töötavate naiste langust 55 miljonile, võrreldes 1995. aasta tipuga, mil see ulatus 87 miljonini. Vallalistelt naistelt eeldatakse Jaapani kultuuris karjääritee valikut, kuid abiellunutelt just laste kasvatamist, mis muudab samal ajal tööl käimise ja ka hilisemas elus tööturule tagasi siirdumise väga raskeks.
Ülikooli lõpetajatest on naiste osakaal peaaegu pool (48%) ning neist liigub edasi tööturule 67%. Tase ei tundukski nii hull, aga enamik satub madalapalgalist, osalise tööajaga või lihttööd tegema, kus ei ole suurt võimalust karjääriredelil ülespoole tõusta.
Shizuka Takamura, Gender Equality Bureau
Shizuka Takamura poolt valminud graafik illustreerib hästi naiste muutuvat rolli tööturul. Järsk langus tekib vanuses 25-29 eluaastat, peale mida naastakse tööturule pigem osalise tööajaga või ajutistele kohtadele. Hetke keskmine vanus esimese lapse saamisel on 29 eluaastat. Meeste osakaal sellistel töökohtadel on seevastu terve tööealisuse vältel väga madal. Ilma reformideta toimuks varsti produktiivsust piirav nihe, mis takistaks pikaajaliselt majanduse kasvu.
Abe on juba hetkel läbi viimas programme, et vähendada lasteaia järjekordi, ehitades 2017. aastaks ligi 400 000 uut kohta. Peaminister on alustanud ka avaliku kampaaniaga suurettevõtjate seas, eesmärgiga suurendada naiste osakaalu kõrgematel kohtadel. Toyo Keizai uuringu kohaselt on vaid 1,6% naistest juhtival ametikohal. Panasonic ja Japan Airlines on viimaste kuude jooksul olnud just tänu sellele meedia huviorbiidis, palgates naistöötajaid esmakordselt juhatusse. Abe reformidel võib olla mõju umbes 7-8 miljonile naisele.
Eeldusel, et lasteaia järjekorrad vähenevad ja Abe juhtimine jätkub, peaks tööjõu tase stabiilsena püsima järgmise 10 aasta vältel. Kas Shinzo Abe reformid töötavad või mitte, seda saame näha, kuid vähemalt on need tekitanud diskussiooni ühiskonnas ja viinud laiema probleemi teadvustamiseni.
Tweet
