Efektiivsete aktsiaturgude teooria ütleb, et pikaajaliselt pole olemas strateegiat, mille abil oleks võimalik saavutada pidevalt turu tootlusest paremat tulemust madalama riskitaseme juures. Tõsi, lühiajaliselt võib esineda kauplemisstrateegiaid, mis pakuvad suurepäraseid tulemusi, kuid antud strateegiate laiem kasutamine toob kaasa nende iseenesliku hävingu. Kas ka arvutikauplemine ehk high frequency trading (HFT) on jõudnud ajajärku, kus kasumi teenimine on muutunud raskeks?
Kuna HFT puhul on peamiselt tegu orderite ajalise nihke ärakasutamisega (latency arbitrage), siis on tegu sisuliselt riskivaba tuluga. Samas meelitab niivõrd kindel rahateenimise viis turule järjest uusi tegijaid ning lõpuks tekib olukord, kus erinevate ettevõtete HFT algoritmid võistlevad omavahel ning kasumeid on järjest keerulisem teenida.
HFT on paari viimase aastakümnega teinud läbi hämmastava arengu. Maailma esimeseks arutikauplemise ettevõtteks peetakse Automated Trading Deski, mis sai alguse ühe statistikaprofessori garaažist 1989. aastal. Koos ühe oma üliõpilasega loodi programm, mis suutis teha midagi enneolematut – analüüsida orderite voogu ja selle abil prognoosida aktsia edasist suunda 30-60 sekundit ning teha tehinguid umbes ühe sekundiga. Pärast garaažist väljakolimist asus ettevõte 650 miili kaugusel New Yorki börsist ning aastal 2006 tegi ettevõte tehinguid 700-800 miljoni aktsiaga päevas, mis moodustas ca 9% toonasest aktsiaturgude käibest. Samas olid selleks ajaks tekkinud ka konkurendid näiteks Getco, Knight Capitali ja Citadeli näol. 2007. aastal liikusid pea kõik traditsioonilised kauplejad automaatkauplemise poole, nii ostis Citigorup Automated Trading Deski $680 miljoni eest. Nüüdseks moodustab arvutikauplemine ligikaudu poole börside päevasest käibemahust, konkurentsis püsimiseks tuleb tehinguid sooritada millisekunditega ning serverid tuleb paigutada börsiserveritele võimalikult lähedale.
Kuid esimest korda ajaloos on näha HFT osakaalu vähenemist. Rosenblatt Securities hinnangul moodustasid HFT tehingud perioodil 2008-2011 kaks kolmandikku kõigist börsitehingutest. Eelmisel aastal oli antud näitaja aga langenud poole peale. Vähenenud pole mitte ainult arvutikauplejate osakaal kõikidest tehingutest vaid ka kasumid. Keskmine kasum aktsia kohta on langenud $0,001 pealt $0,0005 peale. Rosenblatti hinnangul oli HFT kauplejate kasum 2009. aastal $5 miljardit, kuid eelmisel aastal ligikaudu $1 miljard.
Tower Research Capital asutaja Mark Gorton ütleb, et kasumid on kokku kukkunud ning kui varasemalt raha lihtsalt vedeles laua peal ning ootas, et keegi selle ära korjaks, siis enam olukord nii kerge ei ole. Gortoni sõnul on nende kauplemisalgoritmid paremad kui iial varem, kuid nende abil saadavad kasumid on väiksemad. Chopper Tradingu juht Raj Fernando sõnul on marginaalid muutunud isegi nii väikseks, et mõned HFT kauplejad ei suuda isegi oma tegevuskulusid katta. Mitmed HFT ettevõtted on viimase aasta jooksul uksed kinni pannud ja paljud pöördunud Chopper Tradingu poole, et äkki viimane sooviks neid ära osta. Fernando on aga kõikidest pakkumistest keeldunud.
HFT üheks probleemiks on börside oluliselt madalam likviidsus ja volatiilsus võrreldes näiteks 2009. või 2010. aastaga. Paradoksaalsel kombel võib nende probleemide taga olla just HFT kauplemine ise. Kuna HFT kauplejad otsivad olukordi, kus hinnad palju erinevad, toovad nad oma tegevusega ise volatiilsuse allapoole. Käibed võivad olla madalamad aga just nimelt seetõttu, et aktsiaturgudel toimetavad HFT kauplejad. Nimelt on viimaste andmete kohaselt mitmed suured institutsioonid loobunud tehingute tegemisest avalikel börsidel ning pöördunud niinimetatud dark pool’ide poole, sest nad ei soovi, et HFT kauplejad liigutaksid aktsiate hindasid neile ebasoodsas suunas. Kasvav konkurents on sundinud automaatkauplejaid kulutama miljoneid riistvarale ja programmeerijatele, et säilitada sekundi tuhandiku suurust eelist. Lisaks tuleb maksta suuri tasusid serverite asukoha eest.
Kuna HFT on seoses erinevate juhtumitega (flash crash, Knight Capitali algoritm jpm.) ning kogu oma tegevuse tagajärgedega (ebasoodsamad tingimused teistele turuosalistele) sattunud suurema tähelepanu alla, võivad sektorit ohustada ka erinevad regulatsioonid. Nii näiteks on räägitud mitmetes riikidest finantstehingute maksudest, mis sisuliselt nulliks HFT kauplejate kasumid. Lisaks on USA finantsinspektsioon (SEC) võtnud arvutikauplemise luubi alla. Kui varasemalt puudus SECil detailne informatsioon HFT turul toimuvast ning uudiseid tuli lugeda ZeroHedge’i ja Nanexi blogide kaudu, siis nüüd on sõlmitud leping HFT ettevõttega Tradeworx, mis vahendab informatsiooni HFT turul toimuva kohta ja võimaldab SECil kõiki ordereid millisekundi kaupa jälgida. Seega on SECil võimalus tuvastada, kas kauplejad saadavad börsile võltsordereid ning teisi anomaaliaid ja ebaseaduslikku tegevust. Märtsis kirjutas Financial Times, et SEC on andnud FBI’le informatsiooni seoses turumanipulatsioonidega mõnede HFT ettevõtete poolt.
Seega kuigi viimasel aastakümnel on HFT osakaal kauplemismahtudes järjest tõusnud, on konkurents muutunud tihedamaks ning tõhusam järelevalve ja potentsiaalsed regulatsioonid võivad saada edasise kasvu takistuseks.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet
