Eelmise aasta septembrist on kullakaevandajate suurim ja tuntuim ETF ehk börsil kaubeldav fond nimega Market Vectors Gold Miners (GDX) kaotanud üle poole oma väärtusest ja 2011. aasta tippudest on nimetatud fond madalamal 63% (joonis 1). Kuld on samal ajal kaotanud vastavalt 28% ja 33%. Võiks ju vaielda, et fond on kehvasti juhitud, kuid turuväärtuselt maailma suurimad kullakaevandajad, kes on ühtlasi nimetatud fondis suurima osakaaluga, on kõik eelmise aasta septembris nähtud tippudest korralikult alla tulnud: Barrick Gold -63%, Newmont Mining -51%, Goldcorp -43% jne. Hetkel ei paista ka tulevik midagi helgemat enamus kullakaevandajate jaoks toovat.
Taurus Funds Management juhi Brenton Saundersi hinnangul teenivad kullakaevandajad praegu aktsionäridele sama vähe raha kui 10 aastat tagasi ehk siis, kui kullaunts oli $300 juures. See on ka põhjuseks, miks enamus kullakaevandajate aktsiatootlused on jäänud kullahinna tootlusele tugevalt alla viimase kümne aasta jooksul. Probleem seisneb selles, et eelmise kümnendi keskel kullahinna tõustes hakkasid kullakaevandajad rohkem uutesse kaevandustesse investeerima ning enamasti olid uute kaevanduste kaevandamiskulud kordades kõrgemad kui vanades kaevandustes, kohati isegi ca 4 korda kõrgemad. See ei ole nii suur probleem, kui kullaunts oleks $1700-1800 juures või tõusutrendis, kuid praeguse kullahinna juures ($1200-1300 juures) on mitmete uuemate kaevanduste ülalpidamine kahjumlik või sellele üsnagi lähedal.
Joonis 1: Kullakaevandajate börsil kaubeldava fondi GDX (punane joon), S&P500 (valge), MSCI World Index (roheline) ja kullauntsi (kollane) muutused dollarites alates 1. juunist 2006. Allikas: Bloomberg.
Bloombergi hinnangul on suuremad kullakaevajad viimase kümne aasta jooksul kulutanud ca $195 miljardit ülevõtmistele ning nüüd ollakse silmitsi allahindlustega. Juuni alguses teatas Austraalia kaevandaja Newcrest Mining, et hindab varasid alla 5,5 miljardi USA dollari eest, viies sellega Bloombergi andmetel sektori viimase 16 kuu varade allahindlused $17 miljardini. Tõenäoliselt see number aga paisub veelgi järgnevate kuude jooksul, sest näiteks suurim kaevandaja Barrick Gold pole veel ametlikult avaldanud täpset summat, mis seoses Pascua-Lama projektiga Andides Tšiili-Argentiina piiril alla hinnatakse. Spekulatsioonid käivad samuti $5,5 miljardi ümber. Nimetatud projekt pidi valmima esialgu 2014. aasta teises pooles, kuid praeguseks on tähtaega nihutatud 2016. aastani ja projekti valmimiseks vajalikke kapitalikulutuste prognoos on tõusnud eelmise aasta numbriga kahekordseks ehk $8,5 miljardini (!). Esialgne number 2006. aastast nägi ette üldsegi kapitalikulutusi summas $1,5 miljardit 20 aasta jooksul.
Kullakaevandamise juures tasub meeles pidada lihtsat talupojaloogikat: mida rohkem kulda ära kaevandatakse maa pealt ja lähedalt, seda sügavamalt ja keerukamatest kohtadest tulevikus seda kätte saab. See tähendab, et pikas perspektiivis on kaevanduskuludel ainult üks suund ja see on üles. Lisaks mängivad kulude juures olulist rolli arenevate riikide tõusev palgatase ja toornafta hind, sest kullakaevandamine on küllaltki energiakulukas. Morgan Stanley analüütikute hinnangul moodustavad tüüpilise kullakaevandaja tegutsemiskuludest tööjõukulud 30-40% ning energiaga seotud kulud 20-30%. Alloleval joonisel on toodud Barrick Goldile kuuluva kahe kaevanduse, üks Austraalias ja teine Peruus, kulla kaevandamise kulud (cash cost) untsi kohta alates 2002. aastast (2002-2012 on aasta keskmine kulu, 2013 on ainult I kv andmed).
Joonis 2: Barrick Goldi kahe kaevanduse cash cost 2002-2013. Allikas: ettevõtte aruanded.
Kaevandusettevõtted raporteerivad kaevanduste lõikes kulusid untsi kohta kasutades kahte näitajat: cash cost ehk otseselt kaevanduse töös hoidmisega seotud kulud ja all-in sustaining cost ehk kõik kulla kaevandamisega seonduvad kulud, mis ettevõttel esinevad. Esimene nimetatutest on juba pikemat aega finantsaruannetest läbi jooksnud, viimane neist on alles hiljuti kasutusele võetud investoritele parema ülevaate andmiseks terve ettevõtte tegevusest. Ettevõtete aruannetest jooksid all-in sustaining cost numbrid läbi juba selle aasta alguses, kuid World Gold Council avaldas ametlikud juhised nende kasutamiseks ja arvutamiseks alles juuni lõpus. All-in sustaining cost on sisuliselt cash cost, millele on juurde lisatud kapitalikulutused, üldkulud, amortisatsioon jt tegevuse seotud kulud. Seega peaks antud näitaja andma parema pildi ettevõtte üldisest käekäigust ja ettevõtte vaba rahavoo tekitamise võimest, mitte ainult kaevanduste käekäigust. Goldcorpi näitel erinevad need kaks raporteeritavat kulunäitajat ligi kaks korda: selle aasta I kvartalis oli Goldcorpi kõikide kaevanduste keskmine cash cost $565 kullauntsi kohta ja all-in sustaining cost $1135.
Samuti võivad kulud (cash cost ja all-in sustaining cost mõlemad) erineda kaevanduste lõikes kordades. Maailma ühe suurima kullakaevandaja Barrick Goldi erinevate kaevanduste kulu kullauntsi kohta (all-in sustaining cost) kõikus selle aasta esimeses kvartalis $376 ja $3764 vahel. Viimane number on siiski erandlik ja järgmine kõrgeim number oli $1509. Keskmiselt on kullakaevandajate all-in sustaining cost kullauntsi kohta $1100-1200 vahemikus (joonis 3). Lihtsalt faktina olgu mainitud siinkohal, et suuresti erinevad ka kivimassid, mida tuleb kaevandada ühe kullauntsi kätte saamiseks – Barrick Goldi kaevandustes tuleb unts kulda välja raiuda parimal juhul 2,2 tonnist kivist ja halvimal juhul koguni 91 tonnist, keskmiselt on see näitaja 15-20 tonni juures. Rohkem kivi võiks tähendada ka kallimat kulu kullauntsi kohta, kuid tugevat korrelatsiooni siinkohal Barrick Goldi näitel ei esine.
Joonis 3: Kullauntsi hind ja kullakaevandajate all-in sustaining cost kullauntsi kohta. Allikad: Visual Capitalist, Business Insider.
Morgan Stanley analüütikute hinnangul on lähiajal kullakaevandajatel peamiseks väljakutseks vabarahavoo suurendamine. Antud sektoris tähendab see peamiselt tuleviku kapitalikulutuste ja dividendide kärpimist. Selle aasta kapitalikulutuste vähendamise osas ei ole Morgan Stanley analüütikud väga optimistlikud, rohkem võimalusi nähakse 2014. aasta investeeringute koomale tõmbamisel, sest need on veel enamuses kinnitamata. Siiski on juba Kanada kullakaevaja Eldorado Gold teatanud, et selle aasta kapitalikulutusi vähendatakse 36% võrra $430 miljonini ning dividendipoliitika on ülevaatamisel. Enamasti tähendab kapitalikulutuste vähendamine siiski nende edasilükkamist vähemalt 1-2 aasta võrra. Morgan Stanley analüütikud usuvad, et kaevandajad on valmis vähendama dividende ca 25% võrra, arvestades et kullakaevandajate dividenditootlused ja dividendide väljamaksekordajad on viimaste aastate kõrgeimal tasemel (joonis 4). Seega ruumi peaks kokkuhoiuks olema.
Joonis 4: Kullakaevandajate keskmised dividenditootlused ja dividendide väljamaksekordajad 2005-2013. Allikad: ettevõtete aruanded, Thomson Reuters, Morgan Stanley Research.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet
