Šveits on teadupoolest tuntud sajanditevanuse ja kõrgkvaliteetse kellatööstuse poolest, mis on suutnud tänase päevani konkurentsivõimet säilitada ning keerulise majandusolukorra kiuste toime tulla. Ka hiljutine majanduskriis ei põhjustanud sealsetele kellatootjatele pikemaajalist kahju, kuna uute kellade müügitase nägi langust vaid ühel ainsal aastal (2009). Möödunud aastal ulatus Šveitsi kellatööstuse föderatsiooni andmeil riigi kellatööstuse ekspordiväärtus 21,4 miljardi frangini (ca 17,3 miljardit eurot), mida on 10,9% enam kui 2011. aastal. Teisalt on see kasvunäitaja vaid pool 2010. aasta 19,4 protsendi suurusest kasvust, viidates siiski võimalikkusele, et ka selle tööstuse kuldsed aastad on möödas.
Graafik: Šveitsi kellatööstuse ekspordiväärtus 2007 – 2012 (miljardit Šveitsi franki)
Allikas: Šveitsi kellatööstuse föderatsioon
Mahu poolest on möödunud aasta lõppseisuga maailma suurim kellaeksportija Hiina 662,5 miljoni ühikuga (Šveitsil 29,2 miljonit ühikut ning kolmas koht), kuid väärtuse poolest on Šveitsi kellatööstuse eksport endiselt maailma edetabeli tipus, edestades Hiinat neljakordselt ning tabeli teise koha omanikku Hong Kongi rohkem kui kahekordselt.
Põhjus peitub Šveitsi kellade kõrgtehnoloogilisuses ning nende tootmismaterjalis, milleks on peamiselt kuld ja teras. Võrdluseks niipalju, et kui Hiinas toodetud kellade keskmine ekspordihind oli möödunud aastal 3 (+$1 YoY) ning Hong Kongi omadel 19 dollarit (+$4 YoY), siis Šveitsis oli vastav number $739 (+$52 YoY).
Graafik: Peamised kellaeksportijad väärtuse ($mld) ning mahu (mln. ühikut) poolest
Allikas: Šveitsi kellatööstuse föderatsioon
Šveitsi kellatootjate tähtsaimateks sihtkohtadeks on käesoleva aasta esimese poolaasta seisuga Aasia (54%), Euroopa (30%), aga ka Ameerika (14%). Aafrika ja Okeaania moodustasid importööridena veel marginaalse osa (kokku ~3%), ent huvitaval kombel toimub just nendel turgudel suurim kasv – vastavalt 24,9% ning 17,0% YoY. Eksport Euroopasse kasvas samal perioodil 9,3% ja Ameerikasse 1,9% võrra.
Eksport Aasiasse see-eest aga kahanes mullusega võrreldes 4,3%, mistõttu oli kogu Šveitsi kellatööstuse eksportväärtus vaid 0,8% võrra suurem kui möödunud aasta esimeses pooles. Täisaasta ekspordiväärtusele ennustab analüüsimaja Kepler Cheuvreux 5% suurust kasvu, mis oleks nõrgim tulemus alates 2009. aastast. Föderatsiooni enda sõnul ei anna kasvu aeglustumine põhjust muretsemiseks ning tagamaid otsitakse eeskätt kasvu normaliseerumisest, aga ka ebasoodsast baasefektist.
Graafik: Peamised ekspordi sihtkohad ning YoY muutus 2013. aasta esimesel poolaastal
Allikas: Šveitsi kellatööstuse föderatsioon
Šveitsi kellatööstuse tuleviku osas on liikvel vastakaid arvamusi. Kellatööstuse föderatsiooni esimehe Jean-Daniel Pasche sõnul ei tohiks statistikast kinnisideed saada – tööstuse müüginumbrid on ju vaid mõnes riigis madalamad kui mullu. Tema kasuks räägib ka asjaolu, et vastukaaluks müügi langusele Hiinas, veavad hiinlased müügi kasvu Aasiast väljaspool, kuna hinnaerinevuste tõttu on neil tihtipeale odavam sisseostusid teha mujal maailmas.
Sarnast vaadet jagab ka luksuskellade tootja Hublot aktsionär ja endine tegevjuht Jean-Claude Biver, kes ennustab, et Aasia turgudel nähtud trend on ajutine ning viie aasta pärast on Hiina suurim luksuskaupade tarbijariik. Kellaeksporti Hiina turule võib turgutada ka hiljuti kahe riigi vahel sõlmitud vabakaubanduslepe, mille kohaselt vähendab Hiina Šveitsi luksustoodetele kehtivat imporditariifi järgmise 10 aasta jooksul 60% võrra.
Teisalt tekib küsimus, et kui palju kasvuruumi on oodata riigilt, kust juba praegult on pärit iga neljas luksuskauba ning iga teine Šveitsi kella ostja? Luksusbrändi Ulysse Nardin tegevjuht Patrik Hoffmann usub, et kellaturg on muutumas küpseks ja aeglustuv kasv muudab uute kellatootjate jaoks turule sisenemise äärmiselt raskeks ning vanade olijate jaoks saab määravaima tähtsusega olema bränd ja selle kuvand tarbijate seas.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet
