Jaan Aps: Uus investeerimisvaldkond – ühiskondlik mõju

Sügavad probleemid. Elujõuetud lahendused?

Kõigepealt – mis on ühiskondlik mõju? See on muutus paremuse poole, mille loomiseks on organisatsioon peale vastava eesmärgi seadmist teadlikult tegutsenud. Taoliseks muutuseks võib olla näiteks erivajadustega inimeste tööhõive kasv, jäätmetekke vähenemine taaskasutuse abil või sõltuvusainete tarvitamise vähenemine. Ka Eestis jätkub kõvasti ühiskondlikke probleeme, mille põhjuseid ennetada või tagajärgi leevendada.

Tegemist ei ole „pehme teemaga“, ehkki positiivse muutuse loomisega tegelevaid organisatsioone pahatihti just „pehmeteks“ nimetatakse.  Noorte tööpuuduse tagajärjel tekkiva kuritegevuse või kodus istuma sunnitud erivajadustega inimeste vaimse ja füüsilise tervise allakäigu juures pole midagi „pehmet“. Ühiskondlike probleemide tagajärgi on võimalik panna ka rahanumbritesse (näiteks ära hoitud kahjude maksumus). Taoliste probleemide leevendajad ja lahendajad loovad ühiskonnale palju rohkem väärtust, kui nende raamatupidamise aastaaruannetest välja paistab.

Tavapäraselt on ühiskondlike probleemide leevendajate või lahendajate roll olnud riigisektoril ja kodanikualgatustel. Riigisektori lahendusi iseloomustab nii mõnigi kord ebatõhusus ja „tegemine tegemise pärast“. Kodanikualgatused jäävad enamasti finantsiliselt jätkusuutmatuteks ja võimetuteks jõuliselt laienema.Ettevõtjad-investorid on ühiskonna tavapärases (üsna logisevas) mudelis toetustega panustaja rollis, eelkõige annetuste ja vabatahtliku töö abil.Ettevõtete otsustajaid ja varakaid eraisikuid iseloomustab heategijatena emotsionaalsus, strateegilise vaate puudumine ja panuse väiksus, hajutatus või ebaregulaarsus. Sel viisil saab ühiskondlikke probleemidega tegeleda, kuid püsiva leevendamiseni enamasti ei jõuta, rääkimata lahendamisest.

Sotsiaalsed ettevõtted – uus tegevusmudel ... ja investeerimisobjekt

Seetõttu ongi viimastel aastakümnetel välja kujunenud uusi vorme ühiskondliku muutuse loomiseks. Sarnaselt klassikaliste heategevusorganisatsioonidega on nende missiooniks ühiskondliku kasu tootmine. Tegevusmudeli loogika on aga uuenduslik. Käesolevas artiklis toome näitena sotsiaalsed ettevõtted. Nende puhul laekub ühiskondliku eesmärgi saavutamiseks vajalik tulu kas osaliselt või täielikult toodete-teenuste müügist.

Sotsiaalsete ettevõtete tüüpilisteks näideteks on erivajadustega inimeste töökeskused. Nende eesmärk: luua töökohti inimestele, kes muidu istuksid õnnetutena kodus, koormaks endale, lähedastele ja sotsiaalsüsteemile. Vahend: müüa midagi, mida erivajadustega inimesed suudavad vabaturule konkurentsivõimeliselt pakkuda. Eesti sotsiaalsetest ettevõtetest pakub näiteks MTÜ Abikäsi tulemuslikku telemarketingi teenust, Eesti Pimemassööride Ühing aga suurepärase hinna-kvaliteedi suhtega lõõgastus- ja taastusvõimalust. Sotsiaalsed ettevõtted tegutsevad ka paljudes teistes valdkondades, kus ühiskondlik vajadus ja tuluteenimise võimalus kokku langevad.

Uuenduslikud tegevusmudelid loovad ka uut tüüpi võimalusi investoritele. Järgnevalt vaatame, millised täiendavad teemad mõju loomisse investeerimisel töölauale tulevad. Kõige lihtsam on erinevused välja tuua võrdluses tavapärase investeeringuga finantstulu saamiseks.

Nagu näha, polegi erinevused võrreldes tavapärase investeerimisega suured.Mõjuinvestorite otsuste aluseks on finantsilise tootluse ja ühiskondliku mõju („ühiskondliku tootluse“) kombinatsiooni maksimeerimisel. Järelikult lisanduvad sotsiaalsete ettevõtete puhul finantsnäitajatele ka ühiskondliku mõju mõõdikud. Kuna sotsiaalse ettevõtte tegutsemise mõte seisnebki ühiskondliku muutuse loomises, peavad selle eestvedajad olema suutelised loodavat muutust hindama ja seda järk-järgult suurendama.

Ühiskondlikku mõjusse investeerimine praktikas

Maailmas on impact investing jõudsalt tuure kogunud. Üheks põnevaimaks mudeliks on Suurbritanniast alguse saanud ühiskondliku kasu võlakiri (ing ksocial impact bond), mis polegi otseselt sotsiaalse ettevõtlusega seotud. Sellel juhul katab erainvestor mõne uuendusliku sotsiaalprogrammi piloteerimise kulud. Juhul, kui programmil puudub soovitud mõju, jääb sellesse paigutatud raha heategevuslikuks panuseks. Edu korral aga võtab riik programmi kui senisest tõhusama üle ning maksab investorile algse summa koos tulemustasuga tagasi. Tänaseks on ka Eestis tekkinud esimesed ühiskondliku kasu võlakirja maaletoomise huvilised.

Sotsiaalsetesse ettevõtetesse investeeritakse nii arenenud kui arenguriikides.Investeerimise skaala on lai ja sõltub ka juriidilistest võimalustest. Nimelt pole osades riikides sotsiaalsetel ettevõtetel võimalik kasumit jaotada või see on piiratud, teistel juhtudel aga piirangud puuduvad. Mõju loomisse rahaliselt panustada on võimalik mõlemal juhul. Kasumi jaotamise juriidiliste piirangute puhul sobib selleks kõige paremini laenamine.

Töötame Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustikus koos oma partneritega (nt Heateo Sihtasutus) selle nimel, et meie liikmetel oleks juurdepääs kasvukapitalile ja ka uued tegijaid leiaksid stardikapitali. Sealhulgas on kindlasti potentsiaal seniste heategevuslike panustuste mõtestatumaks paigutamiseks, kui mitte investeeringuna, siis vähemalt investeeringu-laadsena. Näiteks annab Olympic Casino Eesti AS igal poolaastal stipendiumi ühele sotsiaalsele ettevõttele. Stipendiumi kasutamise tulemusena peab suurenema müügitulu, tekkima potentsiaal uute töökohtade loomiseks, lõpptulemusena kasvama positiivne ühiskondlik mõju. Taoline investeerimise loogika põhjal disainitud toetus annab algsele summale võimenduse ja aitab organisatsioonil püsivat muutust luua. Sellest üksikust näitest hoolimata on vajadus investeeringute järele palju suurem kui investorite praegune teadlikkus seda võimaldab.

Muuseas, ühiskondlikku mõjusse investeerimisel on meie senise kogemuse põhjal kõrvalefekt, mis pikemas perspektiivis võib osutuda investeeritud summast tähtsamakski. Selleks efektiks on tulemuspõhise mõtlemise  kandumine ärisektorist ka sotsiaalvaldkonda, kus tavapäraselt on tihtipeale väärtustatud rohkem aktiivset ja siirast tegutsemist kui käegakatsutavaid tulemusi ning pikaajalist mõju. Seda olukorda on aidanud soodustada ka ärisektor ise. Näiteks – kas sponsorid ikka küsivad, kui paljud noored lastekodust, millele mänguväljak sai annetatud, elus hiljem hästi hakkama saavad? Investeerimise loogikal põhinev lähenemine aitab tuua ka sotsiaalsektorisse positiivset nõudlikkust, olgu tegemist sotsiaalse ettevõtte või tavapärase heategevusorganisatsiooniga.

Jaan Aps

Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku juhatuse liige