Hispaania majandus vaikselt kosumas? - Artiklid - Uudised - LHV finantsportaal

Hispaania majandus vaikselt kosumas?

Vallo Lees

21.08.2013 09:11

Euroopa võlakriis on vindunud juba pikka aega ning investorid on pigem vältinud probleemiriikidesse investeerimist, kuna näib, et tegu on nõiaringiga, kust välja murda on pea võimatu. Viimased nädalad on aga toonud meeleol muutuse ja seda eriti Hispaania majanduse puhul, mis pidavat saama suurimaks kukkumisohus doominokiviks. Uudised aga viitavad sellele, et riigi majandusreformid on vilja kandmas ning riskialtimad investorid on vaatamas ka kinnisvarasektori poole.

Augusti alguses teatas Sareb, mis on nii-öelda Hispaania „halb pank“ ehk valitsuse kontrolli all olev varahalduse ettevõte, mille portfelli kuuluvad sundvõõrandamises olevad varad ja probleemsed laenud, et private equity ettevõte H.I.G. Capital ostab 51%-lise osaluse Project Bull’is, kuhu kuulub 939 kodu. Enne valitsuse abipaketti kuulusid need Madriidis, Andaluusias, Kataloonias ja Kanaari saartel asuvad kinnisvarad Bankiale. Tehinguhinna järgi on antud kodude väärtuseks kokku €100 miljonit ning portfelli nimel tuli võistelda mitmete konkurentidega nagu näiteks Apollo Global Management, Lone Star Funds, Cerberus Capital Management jne.

Turuosaliste sõnul oli tehing märgilise tähtsusega Hispaania jaoks, sest viimase kinnisvarasektor on Euroopa Liidu jaoks olnud justkui Florida, Phoenix ja Lõuna-Kalifornia olid USA jaoks. Kinnisvaraturu analüütikute sõnul anti nüüd potentsiaalsetele investoritele kätte suund hinnataseme osas, millega edasised Sarebi kinnisvaraportfellid müüki võivad minna. Nimelt kavatseb Sareb järgneva 15 aasta jooksul riigistatud pankadest suure allahindlusega saadud varasid müüa kokku €50,8 miljardi eest. Kokku kuulub Sarebile 106 856 kinnisvaraobjekti, mille hulka kuuluvad pooleliolevad ehitised Hispaania kuurortlinnades, tühjad ja ka hõivatud korterid, heinamaad ja vähemalt üks kirik. Sarebi eesmärgiks on saavutada oma tegevuse tulemusena 13-14% tootlikkus aastas.

Hoolimata sellest, et ametlikud numbrid näitavad Hispaania kinnisvaraturu hindade jätkuvat kahanemist, on vähemalt tehingute poolelt näha elumärke. Kui veel aasta tagasi peletasid mured Euroopa võlakriisi pärast investoreid eemale, siis veebruarist alates on olnud väga kiired ajad. Eriti on märgata huvi rahvusvaheliste institutsioonide poolt. Näiteks juulis ostis Blackstone Madriidi linnalt 1890 üürikorterit €128 miljoni eest. Prantsusmaa ettevõte Axa Real Estate aga soetas hiljuti Kataloonia valitsuselt 13 büroohoonet. Samas märgitakse, et investorite ostude tagamaad ei ole seotud Hispaania majanduse tugeva taastumine või kiire kinnisvarahindade tõusu lootustega. Pigem soetatakse varasid märkimisväärse allahindlusega ning idee on antud varasid efektiivsemalt hallata kui varasemad omanikud.

Tõepoolest, olukord Hispaanias pole sugugi roosiline, kuid mõningaid stabiliseerumise märke võib siiski näha. Juulis kerkis Hispaania teenindussektori PMI 47,8 pealt 48,5 peale, mis märgib aeglaseimat tegevuse vähenemist viimase kahe aasta jooksul.  Juulis langes riigi tootmissektori PMI indeks 50 punkti pealt 49,8 punktile, viidates suhteliselt muutumatule tootmismahule. Samas tõusis uute tellimuste alamindeks teist kuud järjest ning sisendihinnad langesid viiendat järjestikust kuud. Siiski ei näi ettevõtetel tellimuste kasvu jätkusuutlikkusse erilist usku olevat, sest uute töötajate palkamise asemel lastakse tellimustel kuhjuda või vähendatakse varusid.

Poolteist aastat tagasi viis Mariano Rajoy valitsus läbi suure tööreformi, mida Hispaania valitsus ja ka Euroopa press nägi võtmena riigi kriisist väljatoomisel. Hiljuti avaldas Hispaania Tööjõuministeerium raporti antud reformi mõjude kohta. Ilmneb, et uute töötute arvu kasvutempo langes käesoleva aasta teises kvartalis 5% peale, olles aasta varem olnud 18%. Raporti sõnul kasutas eelmisel aastal 27% suurfirmadest reformiga loodud uusi meetodeid töötajate palkade, töötundide ja koondamiste aspektides, kuid aruande sõnul kohanduvad ettevõtted uute reeglite endiselt sammhaaval.

Lisaks märgitakse, et ilma reformita oleks eelmisel aastal töö kaotanud 225 800 inimest rohkem kui reformiga, kuid tuleb meeles pidada reformist hoolimata jäi eelmisel aastal töötuks 600 000 inimest. Üks peamistest reformiideedest oli muuta koondamisi lihtsamaks ning innustada tööandjaid sõlmima pikemaajalisi lepinguid. Tõepoolest, mõlemal rindel on edu saavutatud – kollektiivsed koondamised moodustavad nüüd 20% kõikidest koondamistest (varasemalt 16%) ning ajutiste lepingute osakaal on langenud 25% pealt 23,1% peale. Siiski pole tegu väga olulise paranemisega. Ning kuigi Hispaania töötuse määr langes käesoleva aasta teises kvartalis 27,2% pealt 26,3% peale (esimene langus alates 2011. aastast), siis peamiselt tulenes see sellest, et vähem inimesi kaotas töö, kuna uute töökohtade loomine püsis suhteliselt muutumatuna.

Samas on võlakirjaturgudel näha suuremat usku Hispaania majandusse, kuna riigi võlakirjade tulususte vahe Saksamaa sarnaste võlakirjadega on kokkupoole tõmbumas. Näiteks eelmise nädala alguses nõudsid investorid Hispaania 10-aastaste võlakirjade puhul 2,665 protsendipunkti suuremat tulusust kui Saksamaa 10-aastaste võlakirjade puhul, mis on viimase kahe aasta väiksem vahe.

Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.




Küpsised

Et pakkuda sulle parimat kasutajakogemust, kasutame LHV veebilehel küpsiseid. Valides "Nõustun", annad nõusoleku kõikide küpsiste kasutamiseks. Tutvu küpsiste kasutamise põhimõtetega.

pirukas_icon