USA tarbija on koos taastuva majandusega muutumas üha tugevamaks. Seda nii kindlustunde kui ka finantsseisu osas. Just viimase puhul on pärast majanduskriisi välja joonistunud kindel trend, sest kvartalist kvartalisse on USA kodumajapidamiste võlakoorem väiksemaks jäänud ning samuti on kahanenud probleemsete laenude osakaal. Tegu on kindlasti tervitatava arenguga ning annab alust loota majanduskasvu jätkumisele.
USA keskpanga New Yorki osakond raporteerib, et USA majapidamiste võlakoorem käesoleva aasta teises kvartalis ulatus $11,15 triljonini. See tähendab, et alates 2008. aasta kolmandast kvartalist, mil tarbijate laenumaht saavutas oma tipu $12,68 triljoni juures, on võimendus 19 kvartalit järjest allapoole tulnud. Võrreldes käesoleva aasta esimese kvartaliga langes kodumajapidamiste laenude jääk $78 miljardi võrra. Viimati oli tarbijate võlatase nii madal 2006. aasta kolmandas kvartalis.
Suurima komponendi majapidamiste krediidist moodustavad teadagi kodulaenud. Antud näitaja oli teises kvartalis $7,84 triljonit, olles tipust langenud ca 16% ning võrreldes esimese kvartaliga oli kodulaenude jääk langenud $91 miljardi võrra. Tõsi, New York Fed kommenteeris, et osaliselt on langus põhjustatud puudulikest andmetest, sest teises kvartalis esines tavapärasest enam kodulaenude teenindusõiguste ülekandmisi ehk laenude müüke. Viimane viitaks justkui sellele, et hüpoteeklaenude turule on taas elu sisse puhutud. Lisaks väljastati teises kvartalis $589 miljardi ulatuses uusi hüpoteeklaene, millesarnast taset võis viimati kohata 2007. aasta kolmandas kvartalis. Ühtlasi on uute kodulaenude maht kasvanud alates 2011 Q3, mil näitaja tegi põhja $292 miljardi juures.
Hoolimata viimase aja raportitest, mille kohaselt tõusevad nii olemasolevate kui ka uute majade hinnad, jätkub kinnisvara väärtuse tagatisel võetud laenude mahu vähenemine. Möödunud kvartalil maksid USA tarbijad tagasi $12 miljardit, vähendades niimoodi antud laenujääki $540 miljardini.
Samal ajal aga kui ilmselt paljudel on valusalt meeles kinnisvarakriis ning enam uljalt laenu võtma ei minda, näitavad kinnisvarasektoriga mitte seotud laenud kasvutrendi. Auto-, õppe- ja krediitkaardilaenude maht suurenes võrreldes esimese kvartaliga 0,9%, ulatudes $2,77 triljonini ning olles suhteliselt stabiilsest kasvanud alates 2010. aasta lõpust. Üheks majanduse olukorra indikaatoriks peetakse tihtipeale seda, kui hästi läheb automüük. Kuna erasektoris soetatakse sõidukid üsna palju võõrkapitali abiga, siis võib autode müügi edu välja lugeda ka autolaenude statistikast. Viimased näitasid võrreldes esimese kvartaliga $20 miljardi suurust tõusu. Kusjuures sarnaselt hüpoteeklaenudega jälgib New York Fed ka autolaenude puhul uute laenude lisandumist. Teises kvartalis väljastati uusi autolaene $92 miljardi ulatuses, mis on sama tase 2007. aasta kolmanda kvartaliga.
Viimastel aastatel on üha teravamalt fookuses õppelaenude maht. Põhjused, miks sellele tähelepanu pööratakse pole eelkõige mitte seetõttu, et saada aimu paljud USA tarbijad kõrgharidust omandavad, vaid tegu on laenuliigiga, mis hüpoteeklaenude järel on mahtude suuruselt teine, ja mis murettekitavam, õppelaenude puhul on probleemsete laenude osakaal kõikidest laenuliikidest suurim. Teises kvartalis suurenes õppelaenude jääk $8 miljardi võrra, ulatudes $994 miljardini.
Lisaks tuuakse tarbijalaenudest veel eraldi välja krediitkaardilaenud, mis teises kvartalis ulatusid $668 miljardini, kasvades $8 miljardi võrra. Tegu on ühtlasi esimese kasvuga alates 2008. aasta neljandast kvartalist. NY Fedi hinnangul on viimase poole aasta jooksul tehtud 159 miljonit päringut krediitkaartide kohta, mis võrreldes esimese kvartaliga on samal tasemel. Allpool oleval joonisel on toodud ka majapidamiste laenujääk ja selle komponendid.
Allikas: New York Fed
Kuid ilmselt vaat, et kõige tähtsam on laenude kvaliteet ehk see, kui hästi suudavad tarbijad võetud laene teenindada. Selles mõttes oli paranemine märkimisväärne. Kui esimese kvartalis oli 8,1% majapidamiste võlast maksegraafikust enam kui 30 päeva maha jäänud, siis teises kvartalis oli vastav näitaja 7,6%. Olgu öeldud, et probleemlaenude osakaal on tipust küllaltki palju allapoole tulnud, kui 2009. aasta lõpus oli vastav näitaja 11,9%.
Hüpoteeklaenude puhul oli tõsistes makseraskustes (maksegraafikust 90 või rohkem päeva maas) laenude osakaal 4,9% vs 5,4% esimeses kvartalis. Lisaks valitsesid julgustavad trendid ka graafikus olevate hüpoteeklaenude muutumisel maksegraafikust mahajäänud laenudeks. Võrreldes esimese kvartaliga jäid graafikust 30-60 päeva maha ca 1,2% graafikus olnud laenudest (madalaim näitaja alates 2000. aasta teises kvartalist). Samas selgub, et maksegraafikust 30-60 päeva maas olnud hüpoteeklaenudest jõudsid taas graafikusse 35,8% laenudest, mis on viimase 6 aasta parim näitaja.
Ühtlasi jätkus kõikide laenutüüpide puhul tõsistes makseraskustes olevate laenude osakaalu vähenemine. Isegi õppelaenude puhul, mis viimastel kvartalitel südilt vastuvoolu on ujunud, langes tõsistes makseraskustes olevate laenude osakaal 10,9% peale (Q1 11,2%). Nagu alati tuleks ka seekord lisada, et õppelaenude puhul pole probleemsete laenude osakaalu näitaja kuigi täpne, sest paljud õppelaenud pole hetkel tagasimaksmise faasis.
Allikas: New York Fed
Seega võib öelda, et üleüldiselt on laenude kvaliteet paranemas. Sellele viitab ka tõsiasi, et käesoleva aasta teises kvartalis lisati 380 000 tarbija krediidiraportile pankroti märgis. Tegu on 4,8% väiksema näitajaga kui aasta tagasi ning märgib 10. järjestikust kvartalit, mil isiklikud pankrotid on aastases võrdluses kahanenud.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet
