Hiina valitsus avas septembri lõpus 29 ruutkilomeetri pikkusel alal Shanghai vabakaubanduse piirkonna, mida peetakse riigi viimase kümne aasta suurimaks finantssektori reformide algatuseks. Kuigi vabakaubanduse alale on pandud suured lootused, iseloomustab seda hetkel veel suur teadmatus.
Vabakaubanduse ala asub Hiina suurimas ärikeskuses (Shanghais) ning valitsus kiitis selle tekke heaks juulikuus. Esialgselt oli valitsuse nägemuseks logistikakeskuse teke, mille eeliseks oleksid olnud madalamad maksud seda läbivale kaubale. Kuid hiljem teatas valitsus, et soovib ala kasutada erinevate finantsreformide testimiseks (intressimäära ja jüaani kursi vaba kujunemise ning investeerimispiirangute kaotamine välisettevõtete jaoks).
Kui alguses plaaniti tsooni avamisega elavdada ülejäänud Hiina majanduskasvule alla jäävat Shanghai majandust ning pakkuda suuremat konkurentsi Hongkongi finantskeskusele. Siis nüüd on vabakaubanduse ala tähtsus laienenud Shanghai majanduse elavdamisest kaugemale. Väidetavalt on Hiina valitsuse eesmärgiks selle alaga aidata kaasa teenuste sektori liberaliseerimisele ning kapitali vabale liikumisele. Väliskapitalile seotud piirangute lõdvendamine peaks hakkama riiki meelitama rohkem välisinvesteeringuid.
Teenuste sektori avamine välisinvesteeringutele võimaldaks maailmas suuruselt teise majandusega riigil toetada aeglustuvat majanduskasvu. Vaatamata kiirele majanduskasvule, moodustavad teenused vaid 43% Hiina sisemajanduse kogutoodangust. Hiina eesmärgiks on osakaal suurendada 2015. aastal 47% peale. 2011. aastal importis ja eksportis riik 419 miljardi dollari eest teenuseid, mis andis Hiinale maailma riikide hulgas neljanda koha.
Lisaks kõigele muule levisid algselt ka spekulatsioonid, et vabakaubanduse piirkonnas legaliseeritakse Hiinas keelatud sotsiaalmeedia (Facebook, Twitter). Kuid väidetavalt jäävad need ikkagi valitsuse kontrolli alla. Samas aga ootab Hiina valitsus välisriikide telekomiettevõtetelt pakkumisi internetiteenuste pakkumise kohta.
Valitsuse eesmärgiks on suuri reforme testida esialgu väikesel ala ning edu korral laiendada neid üle riigi. Seda, millal olulisi finantsreforme riigis oodata võiks, teada ei ole. Hiinas on vabatsooni kehtestamisega eksperimenteeritud ka varem- 1980. aastal Shenzhenis.
Samas saadab uut vabakaubanduspiirkonda suur teadmatus, kuna valitsus ei ole selle kohta veel piisavalt informatsiooni jaganud. Arvata võib seda, et piirkonna väljaarendamine võtab aega ning muutused toimuvad järk-järgult. Samas aga väljendab vabakaubanduse piirkonna teke Hiina valitsuse reformimeelsust. Valitsuse reformide kohta võib veidi selgust saada juba novembris, kui toimub kommunistliku partei iga-aastane koosolek.
Välisriikide pankade huvi jäi Shanghai vabakaubanduse piirkonna avamise vastu oodatust tagasihoidlikumaks. Piirkonnas avas oma esinduse ainult kaks välispanka- Citigroup ning Singapuri pank DBS. Vähese huvi põhjuseks oli see, et ettevõtetel puudub ülevaade ala kasulikkusest äritegevusele. Lisaks nimetatud pankadele on piirkonnas tegevusloa saanud ka kaheksa kohalikku panka ning 25 väljaspool finantssektorit tegutsevat ettevõtet. Hiina Pangandusjärelvalve Ameti hinnangul on tsoonis tegutsevatel pankadel vabamad tegutsemistingimused.
Väidetava alas tegutsemise eelisena on välja toodud seal tegutsevate ettevõtete emaettevõtete võimalust emiteerida võlakirju Hiina turul. Lisaks saavad piirkonnas tegutseda soovivad ettevõtted tegevusloa vaid nelja päevaga tavapärase 29 päeva asemel. Välisettevõtete maksimaalne osalus kohalikes ettevõtetes jääb aga ka vabakaubanduse alas piiratuks ning on ka valdkondi, kuhu välisinvesteeringud ei ole lubatud (näiteks meedia, kino, film ning hasartmängud). Veel ei ole Hiina ametnike poolt avaldatud ka infot piirkonnas tegutseda lubatud tegevusvaldkondade kohta, kuigi varem on meediasse lekkinud andmed 18 erineva tööstusharu (kindlustusest kuni laevanduseni) liberaliseerimise kohta.
Kuigi Shanghai vabakaubanduse piirkonna eesmärk ja seal rakendatavad soodustused on veel ebaselged, on piirkonna ümbruses asuvad kinnisvarahinnad on rallinud. Piirkonna kinnisvarahindu viib üles lootus, et kohalikud- ja välisettevõtted hakkavad piirkonnas kinnisvara ostma. Seal asutavate ettevõtete jaoks teeb klientideni jõudmise keeruliseks aga see, et piirkond koosneb eraldiseisvatest kohtades, millest kaugeim asub Shanghai kesklinnast 70 km kaugusel.
Shanghai aktsiaindeks on alates selle aasta juulikuust kuni praeguseni tõusnud üle 8% kohalikus valuutas. Samal ajal aga mõned Shanghai majanduse elavnemisest kasu saavate ettevõtete aktsiad (näiteks logistika ja ehitusettevõtted) rallinud. Indeksi kolme aasta graafik:
Allikas: Bloomberg
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet
