Jaapani majandus on saanud peaministri Shinzo Abe poolt rakendatud abenoomika abil uue hingamise – käesoleva aasta II kvartalis kasvas riigi majandus 3,8%, tarbimiskulutused suurenesid aastaga 3,1% ja reaaleksport 12,5% võrra. Ent nüüd seisab Jaapan silmitsi fiskaalkuristikuga, mis ei erine väga Ühendriikide omast. Nimelt langetas möödunud nädala teisipäeval riigi peaminister kauaoodatud otsuse tõsta sealne tarbimismaks järgmise aasta aprillist senise 5% pealt 8% peale. Tegu on esimese sammuga kaheosalisest plaanist tõsta tarbimismaks 2015. aastaks 10% peale. Analüütikute hinnangul tähendab see seda, et riik võtab tarbija rahakotist ligi ¥7,5 triljonit ehk $75 miljardit või $600 inimese kohta ning maksutõusu mõjul väheneb Jaapani 2014. aasta majanduskasv prognoositud 2,9% pealt 0,7% peale.
Graafik: Jaapani eratarbimise reaalkasv maksutõusuta ja maksutõusuga (mld ¥)
Allikas: Credit Suisse
Shinzo Abe, kes valiti missiooniga lõpetada Jaapani 15 aastat väldanud deflatsioon, on pidanud leidma kuldse kesktee majanduskasvu ning riigi finantsstabiilsuse vahel. Viimast just seetõttu, et Jaapani riigivõlg ületab ¥1 kvadriljoni ($10,5 triljonit) piiri, mis teeb riigi võla ja SKT suhteks rohkem kui 230%. Just riigi maksevõime säilitamine oli ka põhjus, miks soovitasid maksutõusu heakskiitmist Jaapani rahandusministeerium ja keskpank ning Rahvusvaheline Valuutafond.
Kuna järgmise aasta aprillis elluviidav maksutõus on selgelt vastuolus senise abenoomikaga, sest vähendab tarbijate kulutusi ning seekaudu lubatud majanduskasvu, pidi peaminister selle kuidagi rahvale kompenseerima. Nii kuulutatigi välja ¥5 triljoni ($51 miljardi) suurune stiimulpakett, millest osa makstakse väikese sissetulekuga peredele, autoostjatele ning majaehitajatele välja sularahas. Sellele lisaks tehakse firmadele ¥1 triljoni ($10 miljardi) väärtuses maksusoodustusi, et nood palku tõstaks ning investeeringuid suurendaksid.
Nii mõnedki peaministri majandusnõunikud olid maksutõusu vastu, kuid Shinzo Abe enda sõnul on maksutõusu ja stiimulpaketi näol tegu ainsa võimalusega, et tagada nii majanduse elustamine kui ka finantsstabiilsus. Maksutõusuta muutuks riigi võlakoorem jätkusuutmatuks ja stiimulpaketita riskitaks taas majanduslangusesse sattumisega, sest just nii juhtus 1997. aastal, kui tollane Jaapani valitsus tarbimismaksu 3% pealt 5% peale tõstis.
Maksutõusu ajastus ning kaheldav väärtus on aga murettekitavad. Näiteks Credit Suisse analüütikute hinnangul toob maksutõus lisaks aeglustuvale majanduskasvule endaga kaasa majapidamiste kulutuste kasvu vähenemise 2,3% pealt -0,4% peale ja kinnisvarainvesteeringute kasvu languse 5,7% pealt -1,7% peale. Maksutõusu puhul on oodata ka inflatsiooni aeglustumist – midagi, mille turgutamisega on Shinzo Abe ise ränka vaeva näinud. Kui maksutõusuta ulatuks Jaapani inflatsioon 2016. aastal 0,8 protsendini, siis maksutõusuga vaid 0,5 protsendini (Credit Suisse prognoos).
Positiivseks nähtuseks võiks lugeda valitsuse eelarvedefitsiidi vähenemist, kuna arvutuste kohaselt väheneb defitsiit senise 6,2% pealt SKTst 4,9 protsendi peale, kuid see näitaja jääb selgelt alla valitsuse poolt eesmärgiks seatud 3,3 protsendile, mistõttu on oodata riigi võlakoorma jätkuvat kasvu. Credit Suisse prognoosib Jaapani 2016. aasta võla ja SKT suhteks 256%.
Peale selle ripub õhus veel küsimus, et kuidas maksutõusu heakskiitmine peaministri toetusreitinguid mõjutab. Seda sel lihtsal põhjusel, et eelnevalt 1989. aastal 3% ja 1997. aastal 5% suuruse tarbimismaksu kasutusele võtnud poliitikute toetus vähenes maksudele järgnevatel valimistel märkimisväärselt.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet
