Ameerika Ühendriikide viimaste aastate edulugu energeetikasektoris ilmselt paljudele enam uudiseks ei ole. Pidevalt räägitakse, kuidas uute tehnoloogiate (eelkõige frackingu) kasutuselevõtt on USA energiatoodangut niivõrd palju mõjutanud, et see on muutmas globaalset toornafta ja maagaasi turgude struktuuri. Nüüd kinnitavad seda ka numbrid, kui prognooside kohaselt toodab 2013. aastal kombineeritult kõige rohkem maagaasi ja naftat USA, edastades napilt Venemaad.
See, mis tundus täiesti välistatav veel kümmekond aastat tagasi on nüüd tegelikkuseks saamas. Wall Street Journali analüüsist selgub, et USA võib olla juba praegu suurima tootmismahuga riik. Riikliku energeetikaagentuuri EIA (U.S. Energy Information Administration) ning rahvusvahelise organisatsiooni IEA (International Energy Agency) andmetel ammutas USA juulis maapõuest ligikaudu 22 miljonit barrelit naftat, maagaasi ja teisi kütuseid päevas. Kuigi Venemaa toodangu andmeid antud asutustel pole, ootab Venemaa valitsus 2013. aasta toodanguks ca 21,8 miljonit barrelit päevas. See tähendaks, et pärast 12 aastast vaheaega on USA taas maailma suurim nafta ja maagaasi tootja. Allolev graafik kujutab nafta ja gaasi kombineeritud päevaseid tootmismahte riikide lõikes.
Allikas: Wall Street Journal
Muidugi tuleb märkida, et kuigi nafta ja maagaasi toodangut kombineerides võib Ühendriikide puhul tegu olla suurima tootjaga, siis antud kütuseliikides eraldivõetuna läheb veel veidi aega, enne kui ennast suurimaks nimetada võib. Eelmise aasta lõpukuudel avaldatud raporti kohaselt ületab USA naftatoodang Saudi Araabia näitajat aastaks 2017, kuid 2025. aastaks peaks rollid olema taas vahetunud. Maagaasi puhul peaks USA toodang ületama praeguse liidri, Venemaa oma aastal 2015 ning edaspidi peaks toodangumahtude vahe kasvama järjest enam USA kasuks. Väidetavalt ületas aga USA maagaasi toodang esimest korda alates 1982. aastast Venemaa maagaasi toodangut juba eelmisel aastal, kui Ühendriigid tootsid 66 miljardit kuupjalga gaasi päevas.
Selle tulemusena on USA toornafta import viimase viie aasta jooksul kahanenud 15% ning maagaasi import langenud 32%. Kuna USA on väga suur antud kütuste tarbija, siis see jätab kindlasti oma jälje maailmaturule, mistõttu seisavad need riigid, mille majandus sõltub suuresti just nafta- ja gaasituludest silmitsi ebakindlama tulevikuga. Nii tundub ka Venemaa olevat antud trendi üks suurimatest kaotajatest, kuna riigi eelarve sõltub ligikaudu 40% ulatuses nafta ja maagaasiga seotud maksudest. USA naftatoodangu kasv on pannud Vene ametnikke muretsema, et peagi pole turul tarbijat Venemaa ekspordile. Venemaa Teaduste Akadeemia energeetikainstituudi sõnul võib riigi nafta ja gaasi eksport pärast 2015. aastat langeda 25-30%, mis tähendaks enam kui $100 miljardi suurust negatiivset mõju SKP-le. Eelmisel aastal oli Venemaa nominaalne SKP ca $2 triljonit.
Samal ajal kui USA aktiivsemates maardlates (Bakken ja Eagle Ford) kasvab tootmismaht väga kiiresti, siis Venemaal on kasv märksa tagasihoidlikum. Venemaa valitsus ootab 2016. aastani naftatoodangu püsimist praegustel tasemetel ning maagaasi peaks ammutatama umbes 3% rohkem. Asi pole selles, et Venemaal naftat ja gaasi ei leiduks. Nimelt arvatakse just, et Venemaal on ühed maailma suurimad gaasi- ja naftavarud, mis peituvad sarnaselt USAle kivimites. See tähendab, et vajadusel on Venemaal võimalik tootmist märkimisväärselt suurendada.
Lisaks ei näe mitte kõik USA nafta- ja maagaasi tootmise kasvus ohtu. Näiteks Gazpromi juhtfiguurid on USA kildagaasi tootmist nimetanud mulliks, mis peagi lõhkeb. Ka OECD juht Abdallah Salem el-Badri märkis, et USA naftabuum lõppeb koos käesoleva kümnendiga.
Tegelikult on ka USA suurima optimistid uute tehnoloogiate jätkusuutlikkuse osas kahtleval seisukohal, kuna see sõltub suuresti toorainehindadest, valitsuse regulatsioonidest ja avalikkuse toetusest. Viimast kahte võiks pidada just peamisteks piiravateks teguriteks. Nagu ikka on ka nafta/maagaasi kaevandamine väga kapitalimahukas tegevus ja uute tehnoloogiate kasutamine tavapärasest veelgi kulukam, mistõttu on mitmed ettevõtted sunnitud müüma uusi aktsiaid või emiteerima võlga. Kuna tänu Fed’ile on intressid väga madalad, siis laenamine hetkel probleeme ei valmista, kuid ka see võib peagi muutuda.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet
