Saksamaa on võtnud eesmärgiks viia tulevikus oma energiamajandus suures ulatuses üle taastuvenergiale. Alternatiivenergia prioriseerimine tähendab aga traditsiooniliste energiaallikatega elektritootjate jaoks nõudluse vähenemist ning kahjumlikult tegutsevaid elektrijaamu.
Saksamaa elektrituru, mis on ühtlasi ka Euroopa suurim, maht ulatus 2012. aastal 623 teravatt-tunnini, mis on 14 teravatt-tundi madalam kui 2008. aasta tipptase. Nagu allolevalt jooniselt näha, kasutatakse Saksamaal elektri tootmiseks peamiselt sütt, mille osakaal kasvas elektriturust 2012. aastal 47 protsendini aastataguse 43% pealt. Süsi on aga erinevate elektri tootmise viiside juures suurimaks süsihappegaasi tekitajaks.
Allikas: Enerdata
Vaatamata tuumaelektrijaamade sulgemisele oli Saksamaa 2012. aastal seitsmendat järjestikust aastat elektri netoeksportija. 2012. aastal importis Saksamaa 45,3 teravatt-tundi elektrit, seda peamiselt Prantsusmaalt (30%), Taanist (19%) ning Tšehhist (19%). Riigist eksporditi välja 65 teravatt-tundi elektrit peamiselt Hollandist (34%), Austriast (22%) ning Šveitsist (19%).
Euroopa suurim majandus on aga ohutuse nimel eesmärgiks võtnud tuumaenergiast täielikult loobuda ning asendada sellest tekkiv tühimik taastuvenergiaga. Saksamaa eesmärgiks on 2050. aastaks kasvatada taastuvenergia osakaal kogu elektrinõudlusest 80% peale 2012. aasta 24% pealt (vt. allolevat joonist). 2020. aastaks peaks kaks kolmandikku Saksamaa taastuvenergiast moodustama biomass, mis on taastuvenergia liikide hulgast kõige laiema otstarbega. Söe- ja maagaasi elektrijaamu võib edaspidi vaja minna vaid tarbimise tippajal.
Allikas: Energy Transition
Varasemalt plaanis Saksamaa tuumajaamad sulgeda nende kasutusaja lõppedes, kuid Fukushima tuumajaama katastroofi järel otsustati tuumaenergiast loobumist kiirendada. See tähendab seda, et 2022. aastaks peavad hetkel töötavad üheksa tuumajaama olema suletud.
Saksamaa liidukantsleril Angela Merkeli eesmärgiks on energiamajanduse ümberkorraldamisega vähendada nii tarbijate kulutusi elektrile kui ka õhusaastatust. Saksamaa energiahinnad on ühed kõrgemad Euroopa Liidus ning see tekitab pahameelt nii tarbijates kui ka pärsib tööstusettevõtete konkurentsivõimet.
Kuna taastuvenergia moodustab juba arvestatava osa Saksamaa elektriturust ja sellel on eelisõigus elektrivõrgus (kogu toodetud taastuvenergia müüakse turule olenemata nõudlusest), siis elektri börsihind on langenud tasemele, kus maagaasiga elektri tootmine ei tasu enam ära. Konkurentsivõimet suudavad veel pakkuda madalate kuludega söeelektrijaamad. Nagu allolevalt jooniselt näha on Saksamaa järgmise aasta elektrienergia hulgihind alates 2011. aastast kuni praeguseni odavnenud umbes 40%, ulatudes hetkel veidi alla 40 euro megavatt-tunni kohta.
Allikas: Bloomberg
Päikesepaistelisel ja tuulisel päeval läheb Saksamaal toodetud elekter Euroopas müüki kahjumiga. Kuna taastuvenergia tootjatele makstakse fikseeritud hinda, siis elektri börsihinna langedes nende tulu jääb samaks.
Samas ei ole veel tuule- ja päikeseenergia puuduliku säilitussüsteemi tõttu võimalik täielikult gaasi- ja söeenergiast loobuda, kuna tuulevaiksetel ja pilvistel päevadel jääb energia tootmine vajaka. Lisaks saadavad taastuvenergiale ülemineku plaani ka probleemid elektrivõrgustikuga. Kuna tuuleparke ja päikesepaneele paigaldatakse väga kaugele suletavatest tuumajaamadest, tuleb rajada uusi elektrivõrke. Nende ehitamine on aga ajagraafikust maas- praeguste plaanide järgi vajab Saksamaa 2022. aastaks üle 4 000 kilomeetri elektriliine, millest hetkel on olemas umbes 300 kilomeetrit.
Taastuvenergiat soosiv energiapoliitika aga survestab traditsioonilistel viisidel energiat tootvaid ettevõtteid. Euroopas on mitme energiaettevõtte äritegevus praeguses keskkonnas muutunud kahjumlikuks, kuna äritegevust survestab nii taastuvenergia kasv kui ka hulgimüügi energiahindade langus (mis tuleneb Euroopa majanduse nõrkusest tingitud nõudluse vähenemisest). Traditsiooniliste elektritootjate kasumlikkust survestab ka see, et taastuvenergia röövib neilt elektrit nõudluse tipphooajal, kui marginaalid on kõige kõrgemad. Selle tulemusel töötavad traditsioonilised elektrijaamad kahjumlikult ning tootjatel tuleb neid sulgeda.
Kui ühelt poolt püüavad raskustes vaevlevad elektritootjad kasumilikkust parandada läbi kulude kärpe ja efektiivsuse parandamise, siis teisalt tegeletakse taastuvenergiasse investeerimisega ning väljapoole Euroopat (arenevatesse riikidesse) laienemisega.
Euroopa majanduse nõrkusest tingitud madal nõudlus, taastuvenergia kasv ja elektri hulgimüügi hinna langus survestab Saksamaa traditsiooniliste elektritootjate kasumlikkust. Turuväärtuse järgi Saksamaa suurim elektritootja, E.On, prognoosib 2013. aasta EBITDA 15% langust võrreldes aastatagusega ehk 9,2-9,8 miljardi euroni ning puhaskasumi 48% langust ehk 2,2-2,6 miljardi euroni. 98% majandusaasta käibest traditsioonilistest energiaallikatest teeniva E.Oni tegevjuhi hinnangul ei ole ka 2014. aastal loota pööret paremuse poole. Üle 50% käibest Saksamaalt teeniv E.On püüab kasumlikkust parandada kulude kärpega- ettevõte on 2015. aastaks lubanud tegevuskulusid vähendada 1,5 miljardi euro võrra.
Saksamaa suurimate elektritootjate hulka kuuluv RWE üllatas selle aasta septembris aga aktsionäridele tagastatava kapitali vähendamisega. Traditsioonilistel viisidel elektrit tootev (taastuvenergia moodustas 2012. aastal alla 1% ettevõtte käibest) RWE vähendab majandusaasta dividendi poole võrra (ehk 2 euro pealt 1 euro peale aktsia kohta). Lisaks hoiatas ettevõte, et tulevikus langeb dividendide väljamakse määr 40-50% peale puhaskasumist varasema 50-60% pealt. 50% majandusaasta käibest Saksamaalt teeniv RWE ootab 2013. aastal EBITDA langust 3,3% võrra ehk 9 miljardi euroni, ärikasumi 8% langust 5,9 miljardi peale ning puhaskasumi langust 2,3% ehk 2,4 miljardi peale. Suuremat survet ettevõtte finantsnäitajatele on oodata tulevikus- elektri hulgimüügihindade langus ei kajastu veel finantstulemustes, kuna RWE praegused lepingud on tehtud enne hinnalangust (paar aastat tagasi).
Tänu ebasoodsatele teguritele ja tumedale tulevikuväljavaatele on Saksamaa energiaettevõtete aktsiad langenud kümne aasta madalamatele tasemetele. E.Oni aktsia kaupleb hetkel 12,1-kordsel ettevaataval hinna-kasumi suhtarvul ning RWE 9,4-kordsel suhtarvul. Sektori keskmine P/E suhtarv on samal ajal 13,1. E.On (oranž joon, vasak telg) ja RWE (valge joon, parem telg) aktsia 5-aasta graafik:
Allikas: Bloomberg
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet
