Shutterstock
Möödunud nädalal avaldas Šveitsi pank Credit Suisse oma iga-aastase maailma jõukust analüüsiva raporti nimega Global Wealth Report. Käesolev raport hõlmab perioodi 2012. aasta juuni kuni 2013. aasta juuni ning selle aja jooksul on globaalne jõukus kasvanud 4,9% võrra 241 triljoni USA dollarini - nimetatud näitaja on tervelt 68% suurem kui 10 aastat tagasi 2003. aastal. Keskmine jõukus täiskasvanu kohta ulatus 51 600 dollarini, mis on läbi aegade kõrgeim tase ja lisaks ületas see esmakordselt peale 2007. aastat 50 000 dollari piiri. Suurima panuse jõukuse kasvule andsid Ühendriigid, kus jõukus aastaga $8,1 triljoni võrra suurenes, moodustades nüüd globaalsest jõukusest kokku ligi 30% suuruse osa. Suurimat kahju kandsid aga jaapanlased, kelle majapidamiste jõukus dollarites arvestatuna 21% võrra vähenes ning kelle seas kaotas dollarimiljonäri staatuse 1,3 miljonit inimest.
Eelmisel aastal dollarimiljonäri staatuse kaotanud isikutest olid 98% Jaapani päritolu, kus neid vähenes 12 kuu peale arvuliselt rohkem kui neid Hiinas üldse leidus (1,1 miljonit). Peale Jaapani ei kaotanud möödunud aastal ükski riik rohkem kui 12 000 dollarimiljonäri, mistõttu edestas Jaapan selle nimekirja teise koha omanikku Brasiiliat tervelt 100-kordselt.
Graafik: Suurimad muutujad jõukuses ($ mld)
Allikas: Credit Suisse
Miks jaapanlaste jõukus väheneb, seda selgitab valitsuse ekspansiivne rahapoliitika, mille tagajärjel on Jaapani jeen USA dollari vastu viimase aasta jooksul ligi 22% odavnenud. Vahetuskursi odavnemine tõi endaga kaasa majapidamiste jõukuse vähenemise $5,8 triljoni ulatuses (ligi 20% riigi netoväärtusest) ja ehhki Jaapani aktsiaindeks Nikkei on sama perioodi jooksul 52% ülespoole rallinud, ei aita see kaotatud jõukust tasa teha, kuna aktsiad moodustavad sealsete majapidamiste finantsvarast vaid 10% suuruse osa.
See aga ei tähenda, et jaapanlaste majanduslik heaolu täielikult allamäge oleks veeremas. Jeenides arvestatuna kasvas elanike jõukus aastaga 2% võrra ning jõukuse kogusumma jääb globaalsel tasandil alla vaid ameeriklastele. OECD andmetel on jaapanlaste aastane keskmine netosissetulek $24147, mis on 1000 dollarit rohkem kui OECD riikide keskmine ning ca 60% ameeriklaste keskmisest netosissetulekust.
Möödunud aastal avaldas ÜRO omapoolse analüüsiva raporti, kus jõukust käsitleti kui haridust, oskusi, maavarasid ja füüsilist vara (sh tööstuskaubad ja infrastruktuur). Selles raportis hindas ÜRO Jaapani jõukust maailmas suuruselt teiseks (jäädes alla vaid Ühendriikidele) ning 2,8 korda suuremaks kui Hiina oma. Lisaks sellele on Jaapanis endiselt poolteist miljonit dollarimiljonäri rohkem kui Hiinas (2,65 mln Jaapanis vs 1,12 mln Hiinas). Jaapan paistab silma ka võrdlemisi ühtlase jõukuse jaotusega, mida peegeldab 64% suurune Gini indeks. Olgu veel öeldud, et üle 100 000 dollari väärtuses varasid omava populatsiooni osakaal on Jaapanis globaalsest keskmisest kuus korda suurem.
Kui rääkida muust maailmast, siis on vara jaotus endiselt äärmiselt ebaühtlane. 10% maailma kõige jõukamatest omab 86% kogu jõukusest ning ainuüksi 1% maailma rikkaimatest inimestest omab 46% globaalsetest varadest. Et maailma rikkaima 50% hulka kuuluda piisab 4000 dollari väärtuses varadest, aga kui on soov rikkaima 10% ja 1% hulka kuuluda, peab varasid olema vastavalt $75 000 ja $753 000 väärtuses.
Graafik: Maailma jõukuse tase
Allikas: Credit Suisse
Keskmine jõukus täiskasvanu kohta on kõrgeim Šveitsis, kus vastav näitaja rekordilise 513 000 dollarini ulatus. Teisele kohale platseerub Austraalia ($403 000), kolmandale Norra ($380 000) ja neljandale Luksemburg ($315 000). Neile järgnevad Ühendriigid, Rootsi, Prantsusmaa, Singapur, Belgia ja Taani - neis riikides kõigub keskmise täiskasvanu jõukus $250 000 - $300 000 vahel. Kui möödunud aastal võis Jaapani leida tabeli neljandalt kohalt, siis sel aastal ei mahtunud Jaapan isegi esikümnesse.
Raport analüüsib ka eurotsooni, kus eelmainitud perioodil ulatus keskmine jõukus täiskasvanu kohta 154 900 euroni aga ka nende 17 riigi seas on äärmiselt suuri erinevusi. Näiteks on Itaalia ja Belgia elanike jõukus eurotsooni keskmisest ca 20% kõrgem, Prantsusmaal ja Luksemburgis aga tervelt 50% kõrgem. 60 protsendini eurotsooni jõukuse keskmisest ulatuvad Hispaania ja Küpros ning 50 protsendini Kreeka. Tabeli viimastele kohtadele jäävad Sloveenia ja Eesti, kus keskmine jõukus täiskasvanu kohta ulatub napilt 20 protsendini eurotsooni keskmisest.
Graafik: Keskmine jõukus täiskasvanu kohta eurotsooni riikides
Allikas: Credit Suisse
Hoolimata keerulisest majandusolukorrast, prognoosib Credit Suisse, et järgmise viie aasta jooksul kasvab globaalne jõukus 40% võrra, ulatudes 2018. aastaks $334 triljonini ehk 67 000 dollarini täiskasvanu kohta. 29% prognoositud kasvust tuleb arengumaadest ja sellest omakorda 50% ainuüksi Hiinast. Peamine kasv tuleb suureneva keskklassi arvelt, kuid ka miljonäride arv suureneb jõudsalt. Maailma dollarimiljonäride arv suureneb samal ajal prognoositult 50% võrra 47,6 miljonini.
Kõigil huvitatutel on võimalik raportiga lähemalt tutvuda Credit Suisse’i koduleheküljel.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet
