Shutterstock
Vaatamata kolmele järjestikusele langusaastale, on Hiina jätkuvalt globaalsete otseinvesteeringute meelispaik, kuhu tehti möödunud aastal kokku $111,7 miljardi eest otseinvesteeringuid. Käesoleva aasta esimese kolme kvartali jooksul Hiinasse tehtud otseinvesteeringute väärtus ulatus $88,6 miljardini, mida on 6,22% rohkem kui läinud aasta samal perioodil ning see on investorite seas tekitanud mõningast optimismi, kuid hoopis huvitavam on asjaolu, et Hiina enda otseinvesteeringute maht välisriikidesse kasvab kiiremini kui välisriikide poolt tehtud otseinvesteeringute maht Hiinasse. Mõttekoja Heritage Institute andmetel tegi Hiina aasta esimese kolme kvartali jooksul välisinvesteeringuid 17,4% võrra rohkem kui mullu ehk $61,64 miljardi väärtuses.
Hiina otseinvesteeringute väärtus välismaale, mis 2005. aasta $9,9 miljardi pealt möödunud aastal $77 miljardini kasvas, on riigi majanduse suurusega kõrvutades küll võrdlemisi väike, kuid globaalsel tasandil teeb see Hiinast suuruselt kuuenda välisinvesteerija. Sellegipoolest jääb riigi välisvarade väärtus alla nii Belgiale, Hollandile kui ka Hispaaniale ning kuigi alates 2005. aastast saati on Ühendriikidesse investeeritud üle 50 miljardi dollari, moodustab see kogu otseinvesteeringute mahust USAsse vaid 2% suuruse osa.
Hiina otseinvesteeringute populaarseimaks sihtkohaks on viimaste andmete kohaselt Austraalia, kuhu suunatud investeeringute kogumaht 2013. aasta keskpaigaks $59,2 miljardini ulatus. Teisele kohale platseerus USA (investeeringute väärtus $57,8 miljardit), kolmandale Kanada ($37,6 mld) ja neljandale Brasiilia ($28,2 mld). Meile lähedal asuvatest riikidest on Hiinast enim investeeringuid saanud Suurbritannia ($17,8 mld) ja Venemaa ($17,0 mld). Lisaks otseinvesteeringutele peavad analüütikud tähtsaks ka inseneri- ja ehitustööde arvesse võtmist, mida Hiina ettevõtted välisriikides teostavad. Nende teenuste koguväärtus ületab $250 miljardi piiri ning populaarseimateks riikideks on Venetsueela, Iraan, Vietnam ja Alžeeria.
Graafik: Hiina välisinvesteeringute globaalne haare
Allikas: Heritage Institute
Kui jaotada Hiina otseinvesteeringud sektorite kaupa pingeritta, siis alates 2005. aastast on Hiinast enim investeeringuid saanud energiasektor ($201,9 mld), seejärel metalli- ($99,3 mld), finants- ($38,2 mld), kinnisvara- ($29,6 mld), transpordi- ($18,0 mld), põllumajandus- ($17,6 mld), tehnoloogia- ($10,1 mld) ja viimaks keemiasektor ($6,2 mld).
Hiinlaste soov agaralt välisriikidesse investeerida pole aga kõigile meeltmööda olnud. Heritage Institute’i andmetel on Hiinal jäänud rohkem kui $200 miljardi väärtuses otseinvesteeringuid ja ülevõtmisi tegemata, kuna investeeringute sihtriik on tehinguid tõkestanud, et mitte kaotada hiinlastele kontrolli kriitilise infrastruktuuri üle, nagu näiteks energia-, veepuhastus- ja lennujaamad, kuid ka selleks, et kaitsta kohalikke ettevõtteid konkurentsi eest. Enim sääraseid tehinguid on tõkestanud Austraalia ja USA valitsused, vastavalt $45,1 ja $36,8 miljardi väärtuses, kuid esiviisikusse mahtusid veel Iraan ($22,7 mld), Saksamaa ($14,0 mld) ja Nigeeria ($10,3 mld).
Kui algselt nähti Hiina otseinvesteeringuid kui turvariski sihtriigile, siis ajapikku on valitsuste seisukohad muutumas. Näiteks USA kaubanduskoja hiljutise raporti kohaselt vajab Ühendriikide infrastruktuur töökorras püsimiseks 2030. aastaks vähemalt $8,2 triljoni väärtuses investeeringuid ehk ca $455 miljardi ulatuses aastas ning kulude katmise eesmärgil plaanitakse lähedast koostööd teha just Hiina investoritega.
Mis teeb Hiinast hea kandidaadi säärase investori rollis, on tõsiasi, et Hiina juba investeerib mitme erineva riigi infrastruktuuri, sh ka USAsse ning mitmel juhul on tegu tundlike valdkondadega. Näiteks möödunud nädalal sõlmisid Suurbritannia ja Hiina tuumaenergiakoostöö memorandumi, mis lubab Hiina investoritel Briti tulevastes tuumajaamades enamusosalust omada. Lisaks omab Hiina riiklik fond China Investment Corporation (CIC) 9% suurust osalust Briti suurimas vee- ja jäätmekäitlusfirmas. USAs omab CIC 17% suurust osalust energiaettevõttes AES ja vähemusosalust varahaldusfirmas EIG Global Energy Partners, mis investeerib energiaga seotud infrastruktuuri.
Näiteid sellest, et ameeriklaste, kuid ka teiste rahvuste, hirm Hiina riigiettevõtete ja nende investeeringute ees on kadumas, leidub veel. Kui 2005. aastal üritas Hiina naftaettevõte Chinese National Offshore Oil Corporation üle võtta Ameerikas Californias asuvat Unocali, siis lõppes asi hiinlaste jaoks kurvalt, kuid peale mitut aastat lobitööd saadi selle aasta veebruaris luba osta Kanada päritolu naftafirma Nexen, mis tegutseb Mehhiko lahes, $15,1 miljardi eest.
Heaks uudiseks peavad analüütikud ka seda, et eraettevõtete osakaal otseinvesteeringutest suureneb jõudsalt. Kui 2010. aastal oli eraettevõtete osakaal otseinvesteeringutest välisriikidesse alla 4%, siis möödunud aastal oli vastav näitaja tõusnud 9,5% peale.
Hoolimata Hiina firmade ja nende otseinvesteeringute mõningatest tagasilöökidest (viimaseks näiteks võib tuua telekommunikatsioonifirmad Huawei ja ZTE), on oodata, et Hiina otseinvesteeringute maht välisriikidesse jätkab kasvamist ning seda just eriti Ühendriikidesse. Analüüsimaja Rhodium Groupi prognooside kohaselt kasvab Hiina kumulatiivne otseinvesteeringute maht välisriikidesse 2020. aastaks tervelt $1 triljonini.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet
