Shutterstock
Ajad, mil lennupileti ostmine garanteeris reisijatele ühe äraantava pagasi ning kõikmõeldavad mugavused lennuki pardal, s.h söök, jook ja kindlaks määratud istekoht, on möödumas ning lennufirmade kliendid seisavad üha enam silmitsi olukorraga, kus lennupileti maksumus annab ostjale õiguse vaid lennule endale ning kõige muu puhul tuleb arvestada lisakulutustega. Säärane muutus lennundussektoris on lennufirmadele loonud võimalusi uuteks tuluallikateks, mida agaralt ära kasutatakse – lennundussektori konsultatsioonifirma IdeaWorksCompany prognoosib, et selle abistava iseloomuga käibe globaalne maht kasvab käesoleval aastal $42,6 miljardini, mis aastatagusega võrreldes märgib 20% ning 2010. aastaga võrreldes 89% suurust kasvu.
Abistava iseloomuga käivet toodavad lennufirmadele kõik teenused ja tegevused, mis ei ole otseselt seotud nende põhitegevusega, milleks on reisijate transportimine punktist A punkti B. Valikuliste teenuste (söögid, joogid, suupisted ja WiFi kasutusõigus lennuki pardal, registreeritud pagas, premium-klassi istekohad, pardalemineku eelisõigus, eesõigus turvakontrolli läbimiseks jpm) käibemaht ulatub globaalselt kokku $23,7 miljardini. Ülejäänud osa käibest ehk $18,9 miljardit moodustab teenuste vahendamise pealt teenitav komisjonitulu (peamiselt autorent ja majutusteenused) ning pideva lendaja miilide müümine programmi partneritele. Abistava iseloomuga käive moodustab lennundussektori $708 miljardi suurusest kogukäibest hinnanguliselt kokku 6% suuruse osa.
Graafik: Lennundussektori globaalne kogukäive ning abistava iseloomuga käive (mld $)
Allikas: CarTrawler Worldwide Estimate of Ancillary Revenue
Kui algselt oli selline abistava iseloomuga käive iseloomulik vaid odavlennufirmadele, siis nüüd on see tavapärane osa ärist ka traditsiooniliste lennufirmade puhul. Näiteks möödunud aastal olid kümne enim abistava iseloomuga käivet teeninud lennufirma edetabeli tipus Ameerika hiigel-lennuettevõtted United ja Delta (vastavalt $5,35 mld ja $2,57 mld) ning odavlennufirmasid mahtus edetabelisse vaid kaks (Ryanair ja easyJet).
Arvutuste kohaselt teenivad USA lennufirmad kogu globaalsest abistavast käibest tervelt kolmandiku ning seda vaid seitsme lennuettevõtjaga: Alaska Airlines, American, Delta, Hawaiian, Southwest, United ja US Airways. Eeltoodud lennufirmade abistav käive moodustab kogukäibest keskmiselt 3,1% suuruse osa. Teise kolmandiku globaalsest tervikust moodustavad traditsioonilised lennufirmad nagu näiteks Gulf Air, Singapore Airlines ja TAP Portugal ning nende firmade abistava käibe osakaal ulatub hinnanguliselt 9,9 protsendini. Viimane kolmandik jaguneb peaaegu võrdselt odavlennufirmade (WestJet, Spicejet, flydubai, Transavia) vahel, kelle abistava käibe osakaal ulatub kogukäibest 7,2%ni, ning n-ö tšempionite vahel (Air Arabia, Jetstar, Germanwings ja Spirit), kelle puhul on abistav käive suurima osakaaluga kogukäibest ehk 21,6%.
USA ja muu maailma lennufirmade põhiliseks erinevuseks on see, mil moel abistavat käivet teenitakse. Kui USA lennufirmade puhul on tähtsaima osakaaluga (60%) pideva lendaja miilide müümine, siis muu maailma puhul on see võrdse tähtsusega komisjonituluga (30%).
Graafik: Abistava käibe allikas USA lennufirmade ja traditsiooniliste lennufirmade (väljaspool USA) puhul
Allikas: CarTrawler Worldwide Estimate of Ancillary Revenue
IdeaWorksCompany hinnangul tuleneb sel aastal ligi 40% abistava käibe kasvust reisijate arvu suurenemisest ja ülejäänud 60% lennufirmade enda püüdlustest müüa reisijatele lisateenuseid ning –toiminguid. Nagu ennist mainitud, siis lennufirmade lisateenused moodustavad 56% suuruse osakaalu abistavast käibest ning komisjonitulu 44% suuruse osa, mis jätab lennufirmadele küllalt ruumi erinevate äripartnerlussuhete loomiseks.
Abistava iseloomuga käive on muutumas lennundussektori lahutamatuks osaks ning seetõttu on keeruline eeldada, et säärane trend võtaks vastupidise suuna. Isegi lennufirmad, kes on algusest peale olnud selliste muutuste vastu, on lõpuks pinge all murdumas. Üheks näiteks on Southwest Airlines - üks kahest allesjäänud USA lennufirmast (teine on JetBlue Airways), kes ei küsi reisijatelt äraantava pagasi eest tasu, on sellise tegevuse pikaaegne oponeerija ja on seda fakti ka aktiivselt turunduslikul otstarbel ära kasutanud, uskudes, et just see aitab neil reisijate arvu kasvatada. Kuid hiljutisel pressikonverentsil andis ettevõtte finantsjuht selgelt mõista, et on muutumas sellele ideele avatumaks, kuna see parandaks nende võimet konkureerida teiste lennufirmadega.
Kahtlemata on selline abistav käive lennufirmade ja nende investorite vaatepunktist teretulnud nähtus, sest lennundussektori kasumimarginaalid on aastate jooksul märgatavalt kannatada saanud. Rahvusvahelise Lennutranspordi Assotsiatsiooni prognooside kohaselt ulatub selle aasta lennureisijate arv 3,12 miljardini, lennusektori kogukäive $708 miljardini ($227 inimese kohta) ja puhaskasum $11,7 miljardini. Numbrid võivad muljetavaldavad tunduda, kuid sektori puhaskasumimarginaaliks teeb see vaid 1,6% ehk vähem kui 4 dollarit inimese kohta.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet
