Shutterstock
Täpselt nii kritiseeris USA rahandusministeerium eelmise nädala kolmapäeval Saksamaa majanduspoliitikat ning süüdistas Euroopa majandusmootoriks kutsutavat riiki, et viimane tekitab raskusi oma naaberriikidele ning ka kogu maailma majandusele. Kuigi tavaliselt on USA hambusse kõigepealt sattunud Hiina või Jaapan, siis nüüd oli see au Saksamaa käes.
Ajastuse tõttu on USA kriitikat seostatud ka luureskandaaliga, kui mõnda aega tagasi tuli välja, et USA on pealt kuulanud Saksamaa liidukantsleri Angela Merkeli telefonikõnesid. Muidugi mõista ei lepi Saksamaa sellise tegevusega ning väljendas rahulolematust USA tegevusega ka avalikult. Tegu on märkimisväärse ja järsu retoorika muutusega USA ühe peamise liitlase suunal, mistõttu algselt tundubki, et telefonikõnede pealtkuulamisel ja raportis toodud kriitikal on mingi seos. Alates 2010. aastast on Ühendriigid vältinud kriitikat Saksamaa suunal (vähemalt avalikult), kuna viimases nähti eurotsooni kooshoidjat kõige raskematel aegadel.
Oma, kord poolaastas avaldatavas raportis juhib USA rahandusministeerium tähelepanu sellele, et Saksamaa on terve võlakriisi vältel hoidnud kõrget jooksevkonto ülejääki ning 2012. aastal oli Saksamaa nominaalne jooksevkonto ülejääk isegi kõrgem kui Hiinal. Saksamaa nõrk sisemaise nõudluse kasv ning suur sõltuvus ekspordist aga suurendab tasakaalustamatust ajal, mil teised eurotsooni riigid on olnud surve all, et vähendada nõudlust ja importe, et majandused taas tasakaalu saada. Kõik see on aga tinginud deflatsioonilise surve nii eurotsoonile kui ka globaalsele majandusele. Antud avaldus näitab hästi rahulolematust rahvusvaheliste juhtide seas, kellel on raske näha, kuidas perifeeriariikide majandus jalad alla peaks saama, kui Saksamaa nende toodete järgi nõudlust ei loo.
Allikas: Wall Street Journal
Tõepoolest, viimaste andmete kohaselt jääb eurotsooni inflatsioon oluliselt alla Euroopa Keskpanga paikapandud eesmärgile, milleks on 2%. Oktoobris tõusis ühisraha kasutavate riikide tarbijahinnaindeks kõigest 0,7%. Viimasel ajal on levinud ka arvamusi, et eurotsoon võib praeguse poliitika jätkumisel korrata Jaapani kahte „kadunud aastakümmet“. Seetõttu ootavad turuosalised, et EKP peab varsti sekkuma, langetades intressimäära. Lisaks on mõned murepilved kerkinud ka Saksamaa enda kohale, kus töötu abiraha taotlused on vaikselt kerkinud, samal ajal kui tarbijausaldusindeks ja jaemüük on langenud. Ka mitmed Saksamaa majandusinstituudid on riigi käesoleva ja järgmise aasta kasvuootusi kärpinud, kuigi tasub mainida, et SKP prognooside kärpimine on pea kõikide riikide ja organisatsioonide puhul pigem reegel kui erand.
USA kriitikaga on nõus ka majandusteadlased, kes on regiooni juba tükk aega just selle eest hoiatanud. Nende sõnul peaks Saksamaa ekspordi soodustamise asemel tähelepanu pöörama kodumaise nõudluse suurendamisele. Lisaks tuleks suurendada Saksamaa inflatsiooni läbi maksukärbete ja valitsuse kulutuste. Vastasel juhul probleemid väidetavalt jätkuvad. Saksamaal ise aga nähakse tugevas ekspordis riigi majanduse õitsengut. Lisaks märgitakse, et innovatiivne Saksamaa majandus hoopis kiirendab globaalset majanduskasvu, mitte ei pidurda seda.
Saksamaa finantsministeeriumi esindaja vastas, et mitmed rahvusvahelised organisatsioonid nagu IMF, OECD ja Euroopa Komisjon on viimati andnud Saksamaa majanduspoliitikale soodsa hinnangu. Siiski on IMF pidevalt soovitanud Saksamaal tegeleda kodumaise nõudluse kasvatamisega, öeldes, et riigi suur väliskaubanduse ülejääk tuleneb peamiselt lõunanaabrite arvelt.
Kriitikud on öelnud, et USA rahandusministeeriumi raporti puhul on tegu pigem tööriistaga, et mõjutada teiste riikide majanduspoliitikat ning tegelikult on tegu juba mitu aastat teada olevate kaebustega Saksamaa majandusmudeli suunal. Lihtsalt koht, kus neid kommentaare seekord avaldati oli ebatavaline, sest antud raport keskendub pigem valuutadele ja valuutade manipuleerimisega seotud riikidele kui teiste riikide laiemale majanduspoliitikale. Euro on dollari vastu käesoleval aastal isegi 2,2% tugevnenud, mis peaks muutma USAs toodetud kaubad eurotsooni toodetega võrreldes konkurentsivõimelisemaks, kuid väidetavalt on USA poliitikud mures pikaajalisemate trendide üle maailmamajanduses.
Nagu juba eespool mainitud on antud kriitika sattunud ka väga imelikule ajale. Peale väljatoodud luureskandaali, lõppes USAs alles natuke aega tagasi eelarve ja võlatõstmise draama ning pigem on USAl endal probleeme jätkusuutliku majanduskasvu tagamisega. Nende sündmuste valguses tundub ka imelik, et sõnapaar „USA poliitikud“ ja „mures pikemaajaliste trendide pärast“ ühest lausest leiab. Ka Fedi stimuleerimisplaanid näivad olevat kui sõltuvust tekitav ravim, mille dooside vähendamisest rääkimine globaalsetel finantsturgudel paanikat tekitab. Seega on USA nüüd kritiseerinud juba kolme suuremat majandust, muidugi USA enda järel, samas kui mitmed eksperdid soovitavad hoopis USAl peeglisse vaadata. Peterson Institute’i ekspert Jacob Kirkegaard aga väidab, et selline ajastus pole sugugi juhuslik, vaid pigem on USA eesmärgiks just nüüd avaldada kriitikat, sest Saksamaal on käimas koalitsiooni läbirääkimised, mistõttu on hea aeg majanduspoliitikat mõjutada.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet
