Shutterstock
Aasta tagasi kirjutas Rahvusvaheline Energiaagentuur (IEA) raportis nimega World Energy Outlook sellest, et katastroofilise kliimamuutuse vältimiseks peab kolmandik maailma fossiilkütuste varudest jääma kättesaamatuks ehk põletamata vähemalt 2050. aastani. Sellest ajendatult alustas HSBC Global Research omapoolset analüüsi ning jõudis järeldusele, et juhul kui selline stsenaarium muutub reaalsuseks, võivad kütuseettevõtted kaotada kuni poole oma turuväärtusest, sest saamata jääks miljardite dollarite väärtuses müügitulu.
IEA raporti kohaselt vähendaks säärase poliitika elluviimine kivisöe- ja naftanõudlust 2035. aastaks vastavalt 30% ja 12% võrra, kuid see-eest suureneks gaasinõudlus, mis perioodil 2010 – 2035 saavutaks ~0,5% suuruse aastase kasvu liitmäära. Tegu on IEA ainsa stsenaariumiga, mis võimaldab globaalsel energianõudlusel stabiilselt kasvada samaaegselt süsiniku heitkoguste vähenemisega.
Graafik: Võrdlus globaalsete fossiilkütuste varude potentsiaalse süsinikuheite mahu ning 2050. aasta „eelarvesse“ mahtuva süsinikuheite mahu vahel
Allikas: Carbon Tracker
HSBC võttis omapoolse analüüsi aluseks oletuse, et naftafirmad tühistavad või lükkavad esmalt edasi need naftaprojektid, mis osutuvad liiga kulukaks ja oma kalkulatsioonides on pank Brenti toornafta hinnaks määranud tagasihoidliku $50 ning gaasiprojektide puhul $9/mmBtu ehk naftaekvivalentne hind oleks $55 barreli kohta. Võrdluseks niipalju, et reaalsuses ootab pank järgmise aasta toornafta hinnaks $90 barreli kohta ning gaasi hinnaks $10,9/mmBtu.
Uuringu tagajärjel selgus, et potentsiaalselt kättesaamatuks jäävate fossiilkütuste varude väärtus erineb ettevõtete seas ulatuslikult, kuid on võrdlemisi märkimisväärne. Kuute Euroopa kütuseettevõtet (Shell, BP, Total, Statoil, Eni, BG) võrdleva edetabeli kõrgemas otsas figureerib Briti naftaettevõte BP, kelle varadest muutuks ligi 25% kättesaamatuks ja väikseima riskimääraga naftaettevõtteks osutub teine Briti firma BG, kelle ohus olevate varade maht jääb nulli piiresse. Oluline on aga siinkohal ka see, et kuigi BG koguvaradest muutuks kättesaamatuks 25%, moodustavad need ettevõtte turuväärtusest vaid 6% suuruse osa, sest n-ö kaotsi minevad varad on madalate kasumimarginaalidega. Siinkohal muutub riskantseimaks ettevõtteks Norra naftakompanii Statoil, kelle ohus olevate varade väärtus ulatub 17 protsendini firma turuväärtusest. BG on aga jätkuvalt üsna riskivabas seisus.
Kuid kuna eelmainitud kliimapoliitikaga kaasnev nafta- ja kivisöenõudluse vähenemine tooks kaasa ka vastavate toorainete hindade languse, on naftafirmade riskiväärtus tegelikkuses veelgi suurem. Ka siinkohal kasutab HSBC prognoosides naftahinnana $50 barreli kohta, mis ei pruugi olla nii ebatõenäoline kui algselt tunduda võib, sest 2009. aastal 3 miljoni barreli võrra vähenenud nafta päevanõudlus kukutas Brenti hinna $40 peale. Liites hinnariski mõju kättesaamatuks jäävate varade omale, tõuseb kütusefirmade riskiväärtus 40% - 60% protsendini ettevõtte turuväärtusest. Selle stsenaariumi puhul kannataksid kahju kõik kütusefirmad, kuid kaks madalaima riskiväärtusega firmat on Total ja SD ning kõrgeima riskiväärtusega ettevõtte tiitli saab enda kanda Statoil.
Kuigi tegelikkuses ei jää käsitletava katastroofilise kliimamuutuse ennetamine börsil noteeritud naftafirmade kanda, sest ligi 90% maailma fossiilkütuste varudest on riikide või riigiettevõtete kontrolli all, on tegu ikkagi arvestatava riskiga, mis ei ole veel aktsiaturgudele sisse hinnatud, kuid mis üha enam investorite tähelepanu püüab.
Eelmise kuu lõpus kulmineerus olukord sellega, et 70 investorit, kes haldavad globaalselt kokku $3 triljoni väärtuses varasid, tegid 45-le kütuseettevõttele päringu, milles soovivad teada kuidas ettevõtted seda riski täpselt haldama plaanivad hakata. Kütusefirmadele saadetud kirjas väljendab peamiselt avalikest pensionifondidest koosnev investorite ühing muret firmade kapitaalmahutuste ja nende jätkusuutlikkuse kohta. Seni on päringule vastanud 30 firmat ning võtmesõnadeks on olnud kõrge hinna ja süsinikuheitega projektide vältimine.
Investoritel tuleks seetõttu pöörata tähelepanu firmadele, kelle tulevikuprojektide kulud on madalad ning vältida tuleks ettevõtteid, kelle projektid on kapitalimahukad ja kõrgete kuludega, nagu näiteks raske kütteõli ning õliliivadega seonduvad projektid. Eelistuslikult keskenduks ettevõte gaasiprojektidele, kuid siinkohal tuleb arvestada sellega, et enamikel gaasifirmadel on käsil ka märkimisväärsel hulgal naftaprojekte.
Graafik: Börsil noteeritud naftafirmade fossiilkütuste varude süsinikuheite (gigatonnides) jagunemine maailma aktsiabörside vahel
Allikas: Carbon Tracker
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet
