Shutterstock
Erakordsed ajad nõuavad erakordseid meetmeid. Seesama ütlus näib olevat juhtmõte paljudele keskpankadele üle kogu maailma. Kuigi finantskriisile reageeriti jõuliselt lühiajalisi intresse langetades, leiti, et sellest jääb veel väheks ning kasutusele on võetud mitmed ebatraditsioonilised vahendid nagu näiteks piiramatu kestusega võlakirjade ostuprogrammid. Kuid lisaks reaalsetele tegudele soovitatakse majandusagentide ootusi mõjutada ka sõnadega ning hiljuti on keskpankade sõnavõrasse ilmunud termin forward guidance.
Eesti keeles võiks seda tõlkida kui eesmärkide seadmist, lubadusi või siis peenemalt majapidamiste, ettevõtete ja investorite ootuste juhtimist. Fedi kodulehelt võib lugeda, et sellistel aegadel nagu praegu, kus traditsioonilised meetmed on täielikult rakendatud, kuid majandus vajab veel stimuleerimist, on majandusagentidele esmatähtis selgesõnaline kommunikatsioon keskpanga poolt rahanduspoliitika osas. Seega lisaks sellele, et võlakirjade ostuprogrammiga pikemaajalisi intresse allapoole surutakse, soovitakse ka intressiootusi mõjutada.
Õigupoolest on Fed teatud vormis forward guidance’it juba tükk aega kasutanud, kui pidevalt on öeldud, et ettenähtavas tulevikus püsivad intressimäärad väga madalatel tasemetel. Tegu on aga üsna hägusa eesmärgiga eelkõige ajalises mõttes, sest kui pikk aeg on ettenähtav tulevik? Seega on keskpangad läinud seda teed, et anda konkreetsemaid verstaposte, eelkõige töötuse määra näol. Rahapoliitika töötuse määraga sidumise leiutajaks võib pidada Inglismaa keskpanga praegust juhti Mark Carney’t, kes esimesena käis turgudele välja idee, et intressimäärad püsivad rekordmadalal vähemalt seni kuni Suurbritannia töötuse määr on pealpool 7% piiri. Esialgu turud teda ei uskunud, kuid usaldusväärsuse tekitamiseks on Carney kõvasti tööd teinud.
Fedi sõnastus tuleviku osas näeb välja järgmine – intressid püsivad nulli lähedal vähemalt nii kaua, kui töötuse määr on ülevalpool 6,5% ja inflatsioon ei ületa 2,5% ning inflatsiooni väljavaated on stabiilsed. Inflatsiooni pärast hetkel muret ei tunta, sest viimased andmed on näidanud, et tarbijahinnad püsivad ilusti USA keskpanga eesmärgi läheduses. Näiteks septembris oli USA tuuminflatsioon 1,7% ning esimesel poolaastal 1,8%. Just seepärast käibki kogu tants ja trall hetkel tööjõuturu ümber.
Allikas: Bureau of Labor Statistics
Majanduskriisi ajal kadus USA majandusest 7,4 miljonit töökohta. Järgnenud taastumise vältel on tagasi tehtud ca 5,9 miljonit töökohta. Kui lisada veel demograafilistest muutustest tuleneva tööjõu suuruse vähenemise, on töötuse määr tublisti allapoole tulnud, mis ilmselt tingis ka Bernanke’it suvel alguses vihjama QE kärpimisele tulevatel istungitel.
Viimastel pressikonverentsidel on aga Bernanke töötuse määra suhtes muutunud skeptiliseks, vähendades selle osatähtsust Fedi otsustes. Kindlasti on tal statistikakursuseid läbinuna ka õigus, sest 140 miljoni suuruse tööjõu juures tähendab iga kuu loodud 100 000 – 200 000 vaid väga väikest osa ning küsitluse teel saadud number sisaldab endas ka statistilist viga. Samas mõjub selline käitumine väga ebasoodsalt forward guidance’ile, tekitades uue rahanduspoliitika instrumendi osas küsimusi. Selle asemel, et anda majandusagentidele selgesõnalist suunda, tuleb ametlike kanalite kaudu üksteisele täielikult vastanduvaid sõnumeid. Bernanke sõnul pole olemas „maagilisi numbreid“, mis üheselt määraksid rahanduspoliitika käigu, mis sisuliselt nullib tema enda forward guidance’i poliitika. Kindlasti on Bernanke’l õigus, et rahapoliitika pole niisama lihtne, et alates mingist töötuse määrast hakkavad intressid kerkima, sest vastasel korral võiks ju rahanduspoliitika otsuseid teha lihtne arvutiprogramm.
Siinkohal koorubki välja forward guidance’i nõrk koht ehk rahapoliitika ei sõltu ainult ühest-kahest indikaatorist. Tihtipeale muutuvad ka Fedi enda ootused majanduse kohta, mistõttu pole ka eespool toodud 6,5%-line töötuse määr kivisse raiutud. Siinkohal võib näite tuua QE kärpimise kohta. Kui varasemalt öeldi ettevalmistatud kõnes alati, et selleks ajaks, mil töötuse määr jõuab 7%-ni, peaks QE programm olema lõpetatud, siis septembri koosolekul antud fraas puudus. Kui Bernanke käest küsiti, et kas 7%-line orientiir pole enam oluline, siis lühidalt kokkuvõetuna vastas ta jah. Kuigi tegu polnud nii-öelda ametliku forward guidance’iga, näitab see ilmekalt, kuidas keskpanga nägemus õige tegevusplaani osas võib muutuda.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et rahapoliitiliste otsuste juures on palju liikuvaid osi, mida Fed otseselt ei kontrolli ja seega on nende prognoosimine ja investorite jaoks mugavalt kokkupakkimine forward guidance’isse päris keeruline ülesanne. Seda on proovinud mõista anda ka Ben Bernanke. Ometigi jääb õhku küsimus, et miks keskpank siis juhib majandusagentide ootusi indikaatoriga, mis ei ole kuigi täpne või üldisemalt, miks üldse nii konkreetsete eesmärkidega välja tulla, kui hiljem hakatakse vastavate indikaatorite täpsust maha tegema. Forward guidance, vähemalt sellisel kujul nagu praegu näib tekitavat rohkem segadust, kui selget kommunikatsiooni.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet
