Dreamstime
Sellest on juba sajandeid möödas, kui inimkond erinevate tehingute teostamiseks sularaha ja teisi samaotstarbelisi maksevahendeid kasutama hakkas ning kuigi suurel osal maailma elanikkonnast on tänu tehnoloogilisele arengule nüüdseks ligipääs uutele ning paljudel juhtudel ka mugavamatele maksevõimalustele, on sularaha jätkuvalt populaarne ja seda vaatamata selle hulgalistele puudustele. MasterCardi andmete kohaselt moodustavad sularahamaksed kõigist jaemaksetest 85% suuruse tüki ning väärtuselt $63 triljonini ulatuvatest tarbijakulutustest 34% suuruse osa. Hoolimata valitsuste ja ettevõtete püüdlustest ei ole sularahata ühiskond veel tõelisuseks saanud, kuid päris ulmeliseks sellist tulevikku ka pidada ei saa.
Allikas: MasterCard
Siinkohal on oluline nentida, et kuigi tarbijate osakaal maksetehingute kogumahust moodustab 91% suuruse osa, siis väärtuselt moodustavad need tehingud kogusummast vaid 11% suuruse osa, kuna tarbijate kulutused on firmade ja valitsuste omadega kõrvutades võrdlemisi marginaalsed.
Sularaha suurim puudus on selle süsteemi ülalpidamise keerukus: see vajab tootmist, kohaletoimetamist, hoiustamist, käsitlemist, turvasüsteeme ning toob endaga kaasa hulgaliselt riske. Kõik eelmainitud punktid põhjustavad sularaha kasutavatele ettevõtetele, aga ka eraisikutele, hulgaliselt kulusid ning erinevate hinnangute kohaselt maksab sularaha kasutamine ühiskonnale kuni 1,5% riigi SKT-st. Saksamaa näitel maksab sularaha kasutamine riigile aastas €12,5 miljardit ehk iga elaniku kohta teeb see €150, USA puhul ulatub sularaha maksumuse kogusumma aga lausa $200 miljardini ehk 1739 dollarini majapidamise kohta.
Kuidas saab sularaha kasutamine riigile niivõrd palju maksma minna? USA näitel tuleb esmalt arvesse võtta sealseid tarbijaid, kes kulutavad aastas keskmiselt 5,6 tundi sularaha kättesaamisele, maksavad $8 miljardi väärtuses sularahaautomaatide kasutamisega kaasnevaid lisatasusid ja kaotavad $500 miljonit sularaha varguste tõttu. Teisena kannatavad kahju sealsed ettevõtted, kuid kahju suurus sõltub firma suurusest, sest väikefirmade jaoks ei ole sularahaga kaasnevad transpordi-, hoiustamis- ja käsitluskulud niivõrd suured kui hiigelfirmadel. Sularaha varguste ja kadumiste väärtus firmade puhul ulatub aga $40 miljardini.
Suurima kahju kannatajaks on USA valitsus, kes iga aasta hinnanguliselt 100 kuni 500 miljardi dollari suurusest maksutulust ilma jääb, kuna n-ö halli turu väärtus ulatub ~$2 triljonini. Lisaks sellele kulub USA valitsusel pangatähtede ja müntide tootmiseks ning laiali levitamiseks igal aastal $1,5 miljardit. Keskmiselt suurendaks sularaha mittekasutamine seega SKT-d elaniku kohta 0,035% - 0,045% võrra.
Graafik: Sularaha hinnanguline maksumus USA näitel
Allikas: Tufts University
Idee sularahata ühiskonnast ongi ahvatlev eelkõige valitsustele, kuna see võimaldaks vähendada maksudest kõrvalehoidumist. Hiljuti võis meediast lugeda näiteks selle kohta, et Iisraeli valitsus otsustas moodustada töörühma, kelle ülesandeks on leida võimalusi kuidas riigi sularahamaksete osakaalu vähendada. Visa andmetele tuginedes jääb sularaha kasutamise tõttu Iisraeli valitsusel aastas $48,2 miljardi (21% Iisraeli SKT-st) väärtuses maksutulu saamata. Olukord on isegi kriitilisem sellistes riikides nagu Rumeenia ja Bulgaaria, kus registreerimata tehingud moodustavad ligi kolmandiku riigi majandustegevusest.
Loomulikult on ka sularaha mittekasutamisel omad halvad küljed. Näiteks võidakse tehingute teostamiseks kasutusele võtta mõne teise riigi valuuta ning valitsuse loodetud maksutulu jääks ikkagi saamata. Lisaks võib argumenteerida, et osa populatsioonist jääks sellise ülemineku korral majandustegevusest lihtsalt välja – siia hulka kuuluvad nii need inimesed, kes ei oma mingisugust pangakontot kui ka need, kes kultuurilistel või muudel põhjustel eelistavad sularaha kasutada.
Vastuargumentidest hoolimata on üsna tõenäoline, et ühiskond jätkab eemaldumist sularahast ning võtab omaks muud maksevõimalused. MasterCardi uurimuse kohaselt on säärasele sularahata ühiskonnale kõige lähemale jõudnud Belgia, kus 93% jaemaksetest viiakse läbi ilma sularaha abita. Teisele kohale platseerub Prantsusmaa 92 ja kolmandale Kanada 90 protsendiga, neljandat ja viiendat kohta 89 protsendiga jagavad Suurbritannia ja Rootsi. Suurim sõltuvus sularahast on arenguriikides, nagu näiteks Egiptus, kus vaid 7% jaemaksetest toimuvad sularahata. Veel võib tabeli lõpust leida Nigeeria, Saudi Araabia ja Peruu. Ent nagu eelnevalt on kirjutatud, on olukord arenguriikides kiirelt muutumas.
Graafik: Sularahata läbiviidud jaemaksete osakaal riigiti
Allikas: MasterCard
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet
