Shutterstock
Tualetis käimine on normaalne osa iga inimese elust ja arenenud riikides on ligipääs tualetile muutunud inimeste jaoks täiesti iseenesestmõistetavaks ning teisiti oleks elu raske ette kujutada. Möödunud nädalal tähistati aga järjekorras juba 13. iga-aastast rahvusvahelist tualetipäeva, mille eesmärk on tunnustada asjaolu, et 35% maailma elanikkonnast ehk ca 2,5 miljardil inimesel puudub igasugune ligipääs tualettidele ning on sunnitud vajadusi ajama lageda taeva all või äärmiselt ebasanitaarsetes tingimustes. Tegemist ei ole ainuüksi humanitaarse või rahvatervise probleemiga, vaid ka majandusprobleemiga, sest Maailmapanga hinnangul põhjustab tualettidele ligipääsu puudumine maailmamajandusele iga aasta $260 miljardi väärtuses kahju.
Suurim osa eelmainitud majanduskahjust ei tulene tervishoiukuludest ega ebasanitaarsetes oludes levivate haiguste tõttu kaotatud töötundidest, vaid hoopis ajast, mis kulub tualeti leidmisele. Piirkondades, kus puuduvad turvalised ja hügieenilised tualetid, kulutab keskmine inimene pool tundi oma päevast, et leida privaatne koht oma vajaduste leevendamiseks. Aasta peale teeb see kokku 7,6 päeva ehk üsna märkimisväärse osa inimese elust.
Näiteks sellistes kohtades nagu India, kus mõningates piirkondades on 29 000 inimese peale keskmiselt 30-40 tualetti, ulatub aastane majanduskahju $10,7 miljardini. Maailmapanga hinnangul tooks puhaste tualettide universaalselt kättesaadavaks tegemine iga aasta endaga kaasa $220 miljardi väärtuses majanduslikku kasu, millest $114 miljardit tuleks inimeste ajaväärtusest, mis hetkel kulub tualeti otsinguile.
Graafik: Puhaste tualettide ja veega kaasneva majandusliku kasu aastaväärtus (mld $)
Allikas: Maailmapank
Loomulikult mängivad ka ebasanitaarsetes oludes levivad haigused majanduskahjus oma rolli. Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel põhjustavad määrdunud tualetid ja halb hügieen 88% globaalsetest kõhulahtisuse juhtumitest, mis omakorda tapavad iga aasta rohkem kui 1,9 miljonit inimest ehk rohkem kui HIV/AIDS (vaesemates riikides on kahe haiguse suremus võrdsel tasemel), malaaria ja leetrid kokku. Eriti haavatavad on säärastele haigustele lapsed, kellest iga aasta ligi 800 000 kõhulahtisusse sureb (ligi 2200 last iga päev).
Tualettides valitsevad ebasanitaarsed tingimused ja pesemisvõimaluste puudumine on ka peamised koolera põhjustajad ning selle hukka läheb iga aasta 100 000 kuni 120 000 inimest. Maailmapanga sõnul vähendaks nende probleemide likvideerimine iga-aastaseid globaalseid tervishoiukulutusi $15 miljardi võrra.
Lisaks aitaks haigusjuhtude vähendamine tootlikkust parandada. Universaalne ligipääs tualettidele ja veele tõstaks maailma tootlikkust surmade ennetamise kaudu $12 miljardi võrra. Kui sellele arvule lisada 12 miljardi tööpäeva väärtus, mis sääraste ennetatavate haiguste tõttu iga-aasta kaotsi lähevad, suureneks vastav näitaja veel $8,3 miljardi võrra.
Graafik: Kanalisatsiooniteenusteta elava populatsiooni osakaal regiooniti
Allikas: WHO/UNICEF
Tualettide puudulikkusel arenguriikides on negatiivne mõju isegi sealsele haridusele ning rahvastiku intelligentsile. Iga aasta kannatavad ebasanitaarsete tingimuste tõttu ligi 500 miljonit inimest kõhuusside all ning ÜRO uurimuse kohaselt vähendab iga nakkus inimese IQ taset 3,75 punkti võrra ehk kombineeritult kaotatakse globaalselt igal aastal enam kui 1,9 miljardit IQ punkti. Peale selle kaotavad nakatunud lapsed aastas kokku 443 miljonit koolipäeva, kuna haigus ei võimalda koolitöös osaleda.
Kõike öeldut arvesse võttes on selge, et arenguriigid vajavad suurel hulgal infrastruktuuri investeeringuid, et tagada oma elanikele inimväärsed elamistingimused ja seekaudu ka majanduslikku tootlikkust tõsta. Siinkohal saavad appi tulla ka eraisikud ja ettevõtted, sest Maailmapanga hinnangul teenib iga kanalisatsiooni- ja sanitaarteenustesse investeeritud dollar end vähemalt viiekordselt tagasi ning tihtipeale on tulu isegi suurem, kuna tulemused avaldavad ennast nii inimeste heaolus, suurenenud väärikuses, vee kvaliteedis, maa väärtuses kui ka kasvavas turismis.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet
