Shutterstock
Palgatõus Eestis kiireneb, nagu selgus Statistikaameti värsketest III kvartali keskmise palga andmetest. On arusaadav, miks palk tõuseb, kuid kiire kasv võib kujutada ka ohtu.
On selge, et 8,8% keskmine brutopalga kasv on väga suur ja ei saa igavesti jätkuda. Samas pole otseseid tundemärke, et palgakasv Eestis võiks koheselt peatuda.
Esiteks on hiljaaegu avaldatud krediidiinfo statistikast näha, et Eestis on kasumit teeninud ettevõtete arv vaatamata sellisele palgakasvule suurenenud ja kasumi mass kasvanud. Teiseks annab hiljutine palgakasv tunnistust sellest, kui keeruliseks on muutunud olukord meie tööjõuturul, seda eriti oskustööjõu osas. Nii ei saa ju kellelgi olla üllatuseks, et kõige enam on kasvanud IT valdkonna töötajate töötasu, kuivõrd kroonilisest tööjõu puudusest selles valdkonnas on räägitud juba aastaid. Kuivõrd pole alust eeldada olukorra kiiret muutumist tööjõuturul, avaldab tööjõu nappus ka lähiajal palgatasemele ülespoole survet. Samuti ei kao kuhugi tööjõu vabast liikumisest ja demograafilise olukorra halvenemisest tulenev palgasurve.
Pikemas perspektiivis saab nii kiire palgakasv olla siiski ajutise iseloomuga. Palk ei saa kaua suureneda enam, kui kasvab töö produktiivsus. Kuigi ka praegu on palkade kasv ületanud töö produktiivsuse kasvu, saame arvestada, et esialgu on siin tegu ka palgatasemete korrektsiooniga - kriisi ajal reaalpalk enamikes valdkondades ei kasvanud, vaid vähenes.
Sellele vaatamata kätkeb nii kiire palgakasv endas potentsiaalset ohtu tulevikule kuivõrd see tekitab tuleviku suhtes täitmatuid ootusi, raskendab investeerimisotsuste langetamist ja vähendab Eesti konkurentsivõimet maailmaturul.
Tweet
