Pankadel on veel palju ruumi kasumlikkuse parandamiseks

Shutterstock

Globaalse pangandussektori paranemisele viitavad kaks asjaolu: kapitaliseerituse paranemine (kui 2007. aastal oli sektori Tier 1 kapitalimäär vaid 8,4%, siis 2012. aastaks paranes see 12% peale, seejuures toimus märkimisväärne paranemine Lääne-Euroopas- pankade Tier 1 kapitalimäär paranes 2012. aastaks 12,7% peale 2007. aasta 8% pealt) ning laenukahjumite vähenemine arenenud riikides (kui 2009. aastal ulatusid USA pankade laenukahjumid rekordilise 30% peale kasumist ja Lääne-Euroopa pankadel rekordilise 27% peale, siis 2012. aastal tõi aastate pikkune restruktureerimine ja varade mahakandmine laenukahjumid USAs 9% peale kasumist ning Lääne-Euroopas 11% peale. Samal ajal aga GIIPS riikides (Kreeka, Iirimaa, Itaalia, Portugal, Hispaania) ja Küprosel kasvasid laenude provisjonid 2012. aastal rekordilise 46% kasumist).

Globaalse finantssektori äritegevust muudab esiteks keerulisemaks käibe kasvu aeglustumine. Kui ajavahemikul 2008-2010 kasvas finantssektori käive 9,4% aastas, siis kahel viimasel aastal vaid 4,3-4,4%. Võrdluseks, enne globaalset finantskriisi oli viimase 30-aasta jooksul pangandussektori käibe kasv veidi kõrgem või võrdne majanduskasvuga. McKinsey prognooside kohaselt aeglustub globaalse finantssektori käibe kasv perioodil 2013-2020 võrreldes perioodiga 2002-2007, ületades vaevu globaalset majanduskasvu. McKinsey baasstsenaariumi kohaselt kasvab nominaalne SKT perioodil 2013-2020 6,7% aastas ning nominaalne riskiga korrigeeritud pangandussektori käive 7,9%.

Teiseks on arenevate riikide laenukahjumite provisjonid kiiresti kasvama hakanud (näiteks Ladina-Ameerika pankade laenukahjumite provisjonid kasvasid 2012. aastal 1,6% peale varadest aastataguse 1,5% pealt). Kolmandaks sõltuvad pangad väljaspool USA liiga palju bilansis kajastuvatel laenudel (kui Lääne-Euroopas moodustavad pangalaenud 87% kogu väljaspool finantssektori tegutseva erasektori laenudest, siis USAs 57%. Euroopa on umbes samal tasemel Aasiaga (v.a Jaapan), kus näitaja on ettevõtete võlakirjaturu algelise arengu tõttu 90%).

Kuigi osad suurpangad on märkimisväärselt kulusid vähendanud, ei ole märkimisväärset kulude vähenemist sektoris näha. Ajavahemikul 2009-2012 parandas 500 maailma suurima panga hulgas kuluefektiivsust 30% pankadest, 16% puhul see halvenes ning 54% puhul püsis muutumatuna. Finantssektori kulude suhe varadesse püsis 2012. aastal 1,9% peal. Kui USAs on suhtarv püsinud alates 2009. aastast muutumatuna, siis Euroopas on see kasvanud ning arenevatel turgudel (Aasias ja Ladina-Ameerikas) langenud. Viimase nelja aasta jooksul on enamuse maailma 500 suurima panga kulude ja varade kasvu (kahanemise) kiirus olnud võrdeline.

Vaatamata sellele, et globaalsed pangad on kasumlikkuse suurendamise eesmärgil vähendanud kulusid ja kandnud maha varasid, ei ole finantssektori kasumlikkus märkimisväärselt paranenud. Kuigi globaalse pangandussektori omakapitali tootlus (ROE) kasvas 2012. aastal 8,6% peale 2011. aasta 7,9% pealt, siis 1,6 protsendipunkti sellest tuli ühekordsest goodwilli korrigeerimisest ning halbade laenude provisjonide vähendamisest (kogu finantssektori halbade laenude maht ulatub 1,1 triljoni dollarini). ROE suurendamine sellisel viisil ei ole kindlasti jätkusuutlik. Globaalne finantssektori omakapitali tootlus perioodil 2000-2012:

Allikas: McKinsey

Kuid arvestamata ühekordseid korrigeerimisi, langes globaalne pangandussektori ROE 8,6% peale kasvamise asemel hoopis 7% peale 2011. aasta 7,9% pealt. Korrigeeritud ROE halvenemist mõjutas pankade kulude kasv ning võimenduse vähenemine. Erinevaid regioone esile tuues oli USA pankade keskmine omakapitali tootlus 2012. aastal 8% ning Lääne-Euroopa pankadel 2%. Ent vaatamata sellele, on tegemist märkimisväärse paranemisega majanduskriisi põhjast, kui globaalne finantssektori ROE oli 3,5%.

McKinsey hinnangul tuleb keskmise suurusega investeerimispangal vähendada kulusid veel 25% võrra ning riskantseid varasid 60 miljardi dollari võrra, samas aga kasvatada käivet 1 miljardi dollari võrra, et saavutada 12% omakapitali tootlus.

Globaalse pangandussektori aktsia hinna ja raamatupidamisväärtuse suhtarv paranes 2012. aastal 1,15 peale 2011. aasta 1,02 pealt. Võrdluseks, 2008. aastal langes see 0,9 peale. Nagu allolevalt jooniselt näha, vähenes 2013. aasta esimesel poolaastal arenevate turgude ja arenenud turgude aktsia hinna-raamatupidamisväärtuse suhtarvu (vastavalt 1,4 ja 1,0) erinevus.

Allikas: McKinsey

Võrdluseks, aastatel 2006-2011 oli globaalse finantssektori omakapitali tootlus 9,2%, sektori käive kasvas võrdväärselt SKTga ning sektori aktsia hinna-raamatupidamisväärtus oli 1,7. Investorid ootavad endiselt globaalse finantskriisi-eelse kasumlikkuse taastumist.

Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.