Shutterstock
…hoopis valitsuse kulude vähenemise. Erinevalt üldlevinud arvamusest, mille kohaselt on keskpankade lõdva rahapoliitika peamiseks tulemuseks olnud mitmeaastane ralli aktsiaturgudel, on keskpankade poliitika suuremat kasu toonud hoopis valitsustele ja seda läbi kulude vähenemise.
McKinsey poolt koostatud keskpankade rahapoliitika lõdvendamise ja madalate intressimäärade kõrvalmõjude uuringus jõuti järeldusele, et keskpankade võlakirjade ostmise programm ei ole põhjustanud pikaajalist aktsiaturgude rallit. McKinsey põhjendab alates 2009. aastast kestnud rallit hoopis sellega, et tegemist on suurele langusele järgnenud tavapärase taastumisega, kuna investorid kipuvad halbadele uudistele liiga tugevalt reageerima. Samuti on paranenud ka ettevõtete kasumid ning bilansid.
Vaatamata sellele, et rohkem kui viis aastat tagasi, kui globaalse finantskriisi järgselt maailma suurimad keskpangad hakkasid majandust stimuleerima, hoiavad keskpanga intressimäärasid endiselt rekordmadalatel tasemetel ning on suurendanud võlakirjade ostmise programme. Kuid keskpankade tegevuse toetuseks on mitmete akadeemiliste tööde käigus leitud, et see takistas nii majanduslanguse kiirenemist kui ka töötuse määra kasvu. Võrdluses olukorraga, kus rahapoliitikat ei oleks lõdvendanud on USA Föderaalreserv ja teised keskpangad jõudnud oma makromudelites järeldusele, et lõdva rahapoliitika suurendab riigi SKT-d 1-3%, vähendab töötuse määra 1 protsendipunkti võrra ning hoiab ära deflatsiooni tekke.
Nagu allolevalt jooniselt näha on suurimad keskpangad alates 2007. aastast suurendanud bilansimahtusid 4,7 triljoni dollari võrra ehk 8,4 triljoni dollarini. Alates 2007. aastast kuni 2013. aasta teise kvartalini kasvas kõige kiiremini Suurbritannia keskpanga bilansimaht (30,8% aastas). Neljast keskpangast on suurima bilansimahuga USA (3,5 triljonit dollarit). Bilansimahu kasvatamine käis aga keskpankadelt erinevalt- kui USA, Jaapani ja Suurbritannia keskpank suurendasid bilansimahtu valitsuse võlakirjadega (moodustavad vastavalt 61%, 79% ning 93% bilansist), siis Euroopa keskpank tegi seda suuremas osas likviidsuse suurendamise vahenditega (moodustavad 49% bilansimahust).
Allikas: McKinsey
Kuigi globaalne finantskriis suurendas üheltpoolt valitsuse kulusid (otseselt läbi päästepakettide ja majanduse stimuleerimise ning kaudselt läbi maksutulu vähenemise ning eelarvedefitsiidi suurenemise), siis keskpankade lõdva rahapoliitika tõttu on valitsustel olnud võimalik laene finantseerida erakordselt madalate intressimääradega- USA valitsuse võla intressimäär langes 2012. aastal 2,4% peale 2007. aasta 4,8% pealt, Suurbritannia valitsusel 3,2% peale 5,1% pealt ning euroalas 3,3% peale 4,5% pealt (seda vaatamata sellele, et Kreeka, Itaalia ja Hispaania valitsuse võlakirjade tulusus suurenes märkimisväärselt). 2012. aasta lõpus olid USA, Suurbritannia ja euroala valitsused viimase viie aasta jooksul kumulatiivselt kokku hoidnud 1,6 triljonit dollarit tänu võla teenindamise kulude vähenemisele.
Keskpankade intressimäärade madalal hoidmise poliitika on ühest küljest vähendanud laenuvõtjate intressikulusid, kuid teisalt vähendanud ka säästjate intressitulu. Kuna valitsused (ja ka väljaspool finantssektorit tegutsevad ettevõtted) on pigem laenajad kui hoiustajad, siis nende laenuteenindamise kulu on vähenenud märkimisväärselt. Üldiselt on madalate intressimäärade mõju erinevatele sektorite lõikes sama, kuid erinevus esineb erinevate regioonide pankade puhul: kui Euroopas on madalate intresside perioodil pankade neto intressimarginaalid märkimisväärselt vähenenud, siis USAs on olukord vastupidine. Pikaajaliste investorite nagu pensionifondid, kindlustusettevõtted ja majapidamised neto intressitulu on vähenenud, kuna nad on neto säästjad. Alates 2007. aastast kuni 2012. aastani on USA, Suurbritannia, Jaapani ja euroala majapidamiste neto intressitulu vähenenud 630 mld dollari võrra.
Allikas: McKinsey
Kui aga keskpangad peaksid ühel hetkel majanduse stimuleerimise programme vähendama, siis hakkavad avaliku sektori kulutused intressimäärade tõusu tõttu kasvama. Laenukulude kasv võib valitsusi viia teiste kulude kärpeni. Kui juba praegu on valitsuste kärpeprogramme süüdistatud majanduse taastumise takistamises, siis võib vaid eeldada, et intressimäära tõusu järgselt surve suureneb. Seega tekitab tulevikus ilmselt küsimusi see, kas valitsused suudavad intressimäära tõusu katta maksude tõstmisega või tuleb teha veel suuremaid kulude kärpeid?
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet
