Shutterstock
Novembrikuu lõpus toimus Šveitsis rahvahääletus, mis otsustas, kas sealsete tegevjuhtide palgatase viiakse nende madalaima palgaga töötajate palgatasemega kooskõlla või mitte. Referendum viidi läbi Šveitsi sotsiaaldemokraatide partei noortekogu „1:12 initsiatiivil“, mille eesmärgiks oli kehtestada tegevjuhtide kompensatsioonidele ülempiir, mis vastaks 12 kordsele madalaimale palgale ettevõttes.
Juba aasta esimeses pooles kiitsid Šveitsi valijad rahvahääletusel heaks seaduseelnõu, mis suurendas aktsionäride võimu ettevõtte juhtkonna palkade üle ning keelustas neile väljamakstavad ühekordsed boonused (nn golden hellos ja goodbyes). Ka eelmainitud „1:12 initsiatiivile“ ennustati algselt edu ning oktoobri algul läbiviidud küsitluse kohaselt jagunesid initsiatiivi pooldajad ja vastased pea võrdselt pooleks. Üllataval kombel hääletasid aga šveitslased hääletuspäeval selle initsiatiivi maha - hääletustulemuste kohaselt oli vaid 34,7% hääletajatest initsiatiivi poolt ning tervelt 65,3% hääletajaskonnast selle vastu.
Referendumi eelsel ajaperioodil tegid nii lobistid kui ka Šveitsi Liidunõukogu tööd just selle nimel, et valijaskond initsiatiivi maha hääletaks. Lobistide sõnul oleks tegevjuhtide palgale ülempiiri kehtestamine kahjustanud Šveitsi konkurentsivõimelisust ning rikkunud riigi pikaajalist traditsiooni sekkuda majandusse võimalikult vähe. Liidunõukogu tundis muret selle üle, et säärane ülempiir vähendaks riigi maksutulu ning peletaks välisfirmad riigist eemale. Niisiis oli uudis sellest, et „1:12 initsiatiiv“ hääletati maha kõigis 26s Šveitsi kantonis, teretulnud nii mõnelegi Šveitsi kodanikule. Ka Šveitsi majandusminister Johann Schneider-Ammann tundis hääletustulemuse üle kergendust, sõnades, et see aitab Šveitsi majandusel konkurentsivõimeliseks jääda.
Šveitsi juhtivtöötajate palgad on nii absoluutses kui ka suhtelises arvestuses ühed Euroopa kõrgeimad. „1:12 initsiatiivi“ pooldajad tõid omapoolse argumendina välja asjaolu, et keskmine suhtarv Šveitsi kõrgeimate ja madalaimate sissetulekuga elanike vahel on kasvanud 1984. aasta 6-1 pealt tänaseks 43-1 peale. Riigi suurimates börsil noteeritud firmades ületab tegevjuhi ja lihttöötaja kompensatsiooni vaheline suhtarv aga isegi 200-1 piiri.
Graafik: Top 5 suurima tegevjuhi-lihttöötaja vahelise palga suhtarvuga Šveitsi firmat, 2012
Allikas: Quartz, Travail.Suisse
Kahtlemata kompenseeritakse Šveitsi juhtivtöötajaid äärmiselt heldelt, kuid kaugeltki mitte nii heldelt kui nende ameeriklastest ametivendasid. Keskmise tegevjuhi kompensatsioon Ühendriikides on 202-273 korda suurem kui nende ettevõtte madalaima palgaga töölise oma. Täpse suhtarvu väärtus oleneb sellest, kas arvesse võetakse kõik aktsiaoptsioonid, mis neile aasta jooksul määratakse või ainuüksi need, mis ära kasutatakse. Kohati ulatub palgalõhet illustreeriv suhtarv ettevõtte tegevjuhi ja lihttöötaja vahel isegi tuhandetesse kordadesse.
Graafik: Top 5 suurima tegevjuhi-lihttöötaja vahelise palga suhtarvuga USA firmat, 2012
Allikas: Quartz, Bloomberg
Seni on proovitud juhtivtöötajate kompensatsiooni mingil määral piirata vaid finantssektoris, kus Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse läbiviimisel hakkab pankuritele väljamakstavatele boonustele kehtima 250% suurune ülempiir tavalisest palgatasemest. Sellest piirangust kõrvale hiilimiseks on pangad hakanud oma juhtivtöötajatele aga lihtsalt kõrgemat palka maksma.
Siis on veel Prantsusmaa, kus valitsus määras riigiettevõtete tegevjuhtide aastasele kompensatsioonile €450 000 suuruse ülempiiri. Prantsusmaa rahandusministri sõnul ei tohiks ükski juhtivtöötaja riigiettevõttes teenida enam kui 20 korda rohkem madalaima palgaga töötajast. Säärane ülempiir hakkab kehtima kõigile juhtivtöötajatele firmades, kus valitsus omab enamusosalust, nagu näiteks kommunaalettevõte EDF, raudteekompanii SNCF ja ühistranspordi operaator RATP.
Šveitsi näitel oleks niisiis tegu olnud esimese riigiga, kus juhtivtöötajate palgapiir oleks kehtinud suuremale hulgale firmadele ehk mitte ainult finants- või riigiettevõtetele. Kuna Šveitsi on arenenud riikide seas teistele nii mõnegi koha pealt rollimudeliks (näiteks on seal pankadele kehtestatud ühed maailma karmimad kapitalinõuded), siis võib eeldada, et ka mujal maailmas ei ole juhtivtöötajate palkadele ülempiiri sätestamist nii pea oodata.
Graafik: Keskmine tegevjuhi ja lihttöölise palga suhtarv suurimates börsifirmades 2012. aastal
Allikas: Quartz, AFL-CIO
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet
