Shutterstock
Möödunud pühapäeval sai Iirimaast esimene euroala riik, mis lahkus maailma majanduskriisist räsitud riikidele mõeldud Euroopa Liidu ja Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) koostööst sündinud abiprogrammist. Iirimaa otsusest võttis eeskuju ka Hispaania, kes väljub pankade päästeprogrammist tuleva aasta jaanuaris ning seejärel jääb abiprogrammist sõltuvaks veel vaid kolm euroala riiki: Kreeka, Portugal ja Küpros.
Kokku sai Iirimaa kolm aastat väldanud programmi raames välist abi €67,5 miljardi väärtuses ja selle tagajärjel kasvas Iirimaa võlakoormus 124 protsendini riigi sisemajanduse kogutoodangust. Edaspidi pole Iirimaa kohustatud troika poolt sätestatud tingimusi täitma ning riigi ainsaks kohustuseks saab olema abilaenude tagasimaksmine (troika poolt väljastatud abilaenude keskmine aegumistähtaeg on 12,5 aastat).
Valitsuse tegevuse rahastamiseks naaseb Iirimaa võlakirjaturgudele, kus selle üle, et kas riik väärib jätkusuutliku intressimääraga laenamist või mitte, otsustavad investorid. Selles suunas on ka juba mõningaid edusamme tehtud - käesoleva aasta jaanuaris müüs Iirimaa edukalt €2,5 miljardi väärtuses 2017. aastal aeguvaid võlakirju 3,32% intressimääraga. Hiljem märtsikuus müüdi esmakordselt kolme aasta jooksul 10 aasta võlakirju ning sedapuhku kujunes intressimääraks 4,15%. Võrdluseks nii palju, et vastava võlakirja tulusus abiprogrammi algusperioodil ulatus 15 protsendini.
Lisaks on Iirimaal kogunenud €20 miljardi väärtuses reservvarasid, mis teoorias võimaldab riigil järgmise aasta jooksul võlakoormat 124% pealt SKT-st 116% peale vähendada. Iirimaa peaminister on olukorra suhtes positiivselt meelestatud ning sõnas, et valitsus on valmis võlakirjaturgudele naasma ja et Iirimaa on teel helgema majandusliku tuleviku suunas.
Nüüd, mil Iirimaa majandus üritab taas omal kahel jalal seista, on õige aeg heita pilk sellele, kuidas sealne majandusseis viimaste aastate jooksul paranenud on.
Töötuse määr
Iirimaa töötuse määr on küll endiselt kõrge, kuid on nüüdseks langenud viis järjestikust kvartalit. Viimases kvartalis kahanes töötute arv 18 000 inimese võrra, mille tulemusel kukkus töötuse määr 13,6% pealt 12,8% peale (ca 282 900 inimest). Tegemist on madalaima tasemega alates 2009. aastast. Iirimaa peaministri sõnul on olukord tööturul kiiresti paranemas, kuna keskmiselt luuakse erasektoris 1000 uut töökohta nädalas. Suurima ehk 58-protsendise osakaalu töötutest moodustavad pikaajalised töötud (ilma tööta üle aasta aasta) ning nende töötuse määr kahanes viimase aasta jooksul 8,9% pealt 7,6% peale. Novembrikuu seisuga on kogu riigi töötuse määr tulnud veelgi allapoole, täpsemalt 12,5% peale.
Graafik: Iirimaa töötuse määr
Allikas: Central Statistics Office
Majanduskasv
Ekspordi najal kasvas Iirimaa majandus käesoleva aasta teises kvartalis esimese kvartaliga võrreldes 0,4% võrra, kui analüütikud ootasid 1% suurust kasvu. Sellele eelneval perioodil kahanes Iirimaa SKT kvartali baasil kolm järjestikust perioodi. Aasta baasil oli Iirimaa teise kvartali SKT aga lausa 1,1% võrra madalam.
Iirimaa asepeaministri sõnul peaks valitsus majanduse turgutamiseks läbiviidud eelarvekärpeid vähendama. Nimelt viis Iirimaa valitsus troika abilaenude tingimuste täitmiseks läbi €31 miljardi väärtuses eelarvekärpeid, mis on ligi viiendik riigi kogumajanduse väärtusest. Abiprogrammist väljumine annab riigi eelarvele vajalikku manööverdamisruumi ning seda on juba hakatud ka agaralt ära kasutama. Näiteks hiljuti toimunud eelarveläbirääkimistel vähendas Iirimaa valitsus eelarvedefitsiiti vähem kui seda olid oodanud EL ja IMF ning selle käigu abil loodab valitsus riigi järgmise aasta prognoositud majanduskasvu 1,8% pealt 2% peale kiirendada.
Graafik: Iirimaa SKT muutus kvartali baasil (2010Q1 – 2013Q2)
Allikas: Central Statistics Office
Kinnisvarahinnad
Iirimaa kinnisvarakrahh oli üks Euroopa suurimaid ning sealse elamukinnisvara hinnaindeks on endiselt 47% madalam kui 2007. aastal saavutatud tipp. Samas on mitu aastat kestnud trend teinud kannapöörde ning kinnisvarahinnad on võtnud suuna ülespoole. Oktoobris kasvasid kinnisvarahinnad aastatagusega võrreldes tervelt 6,1% võrra ning septembrikuu taseme pealt 1,8% võrra.
Graafik: Iirimaa elamukinnisvara hinnaindeksi YoY muutus
Allikas: Central Statistics Office
Tarbijakindlus
Lisaks kõigele öeldule võib ka väita, et Iirimaa enda tarbijad usuvad riigi paranevasse majandusolukorda, kuna sealsete tarbijate kindlustundeindeks jõudis selle aasta oktoobris viimase kuue aasta kõrgeimale tasemele.
Graafik: Iirimaa tarbijakindlusindeks
Allikas: ESRI
Kuid seda, et kas Iirimaa majandus suudab abiprogrammist väljudes taas iseseisvalt jalad alla võtta ning sedasi ka teistele troika abiprogrammi vajanud riikidele teed rajada või mitte, on hetkel veel raske öelda. Küll aga selgub see mõne aja möödudes.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet
