Ettevõtted müüsid rekordmahus võlakirju

Shutterstock

Bloombergi andmetel on detsembri alguse seisuga nii kõrgema kui ka madalama krediidireitinguga ettevõtted käesoleval aastal USAs võlakirjade abil kaasanud $1,482 triljonit kapitali. Suurema tootlusega ehk riskantsemate võlakirjade emissioonimaht, mis eelmisel aastal püstitas uue rekordi, saab käesoleval aastal samuti uue tippmargi, kui juba on emiteeritud antud võlakirju $361 mld väärtuses vs $356,9 miljardit aasta tagasi. Käesolevasse aastasse jäid näiteks Apple’i $17 miljardiline emissioon, Petrobrasi $11 miljardiline võlakirjamüük ning Sprinti €6,5 mld suurune võlaemissioon, kusjuures viimane oli ka käesoleva aasta suurim rämpsvõlakirjade kategoorias. Samas on kõik eelpool toodud poisikesed septembris Verizoni poolt $49 miljardi ulatuses müüdud võlakirjade kõrval, mis muidugi mõista on ka läbi aegade suurim ettevõtte võlakirjade emissioon. Alloleval graafikul on toodud ka USA investeerimisjärgu reitinguga võlakirjade emiteerimine 14. novembri seisuga.

Allikas: Dealogic

Ka taanduvate murede tõttu Euroopa võlakriisi teemadel, on siingi võlakirjade turg parema hingamise saanud. Novembri lõpuks oli Credit Suisse andmetel Euroopas emiteeritud €78,7 miljardi ulatuses kõrge tulususega ettevõtete võlakirju, mis juba toona ületas tublisti eelmise aasta €60,8 miljardi suurust näitajat. Deallogic ootab 2013. aastal 56% kõrgemat emissiooninumbrit Euroopa rämpsvõlakirja turgudelt kui mullu.

Võlakirjaturu aktiivsuse põhjuste otsimisel vaadatakse valdavalt Fedi poole. Esiteks on keskpank juba mitu head aastat hoidnud intressimäärasid rekordmadalal ja teisalt on ka valitsuse võlakirjade ostuprogrammiga investoreid suunatud kõrgema tootlusega paberite poole. Suurema nõudlusega on allapoole tulnud ka investorite nõutav riskipreemia võrreldes sarnase tähtajaga riigivõlakirjadega. Kõrgema krediidireitinguga ettevõtete võlakirjade tulusus on 1,21 protsendipunkti ning rämpsvõlakirjade tulusus 3,96 protsendipunkti kõrgem võrreldes riigivõlakirjadega. Eelmisel aastal samal ajal olid vastavad näitajad 1,45 ning 5,09 protsendipunkti. Seega nõustuvad investorid madalaima riskpreemiaga alates 2007. aasta oktoobrist. Samas, esimest korda alates 2008. aastast pole investoritel käesoleval aastal oodata kuigi suurt kapitalitulu, kui Bank of America Merrill Lynchi Corporate & High Yield Index on sisuliselt nulltootlusega. Varasemal neljal aastal on aga indeks kerkinud 66%.

Lisaks Fedi poolt ajendatud ostuhuvile tuuakse veel välja, et investorite riskikartlikkus võib olla vähenenud ka seoses ootustega majanduse tuleviku suhtes ning ettevõtete paranenud marginaalidega. Vähem põhjust muretsemiseks annab ka väiksem maksejõuetuste arv. Moody’s andmetel oli rämpsvõla staatuses ettevõtete määr novembris 2,4%, langedes oktoobri 2,5% pealt ning aastataguse 3,1% pealt. Samuti on maksejõetuse määr poole madalam ajaloolisest keskmisest. Moody’se sõnul oodatakse maksejõuetuste samal tasemel püsimist ka järgmisel aastal.

Seetõttu on ka arusaadav, miks intressirisk investoritele ka hetkel kõige rohkem peavalu valmistab. Seda oli märgata ka mais, kui tulid esimesed vihjed Fedi võlakirjade ostuprogrammi lõppemise kohta, millele ka ettevõtete võlakirjade hinnad reageerisid langusega. Kuigi septembri kärpimine ei realiseerunud, on mitmed analüütikud muutunud ettevaatlikuks, sest ettevõtete suutlikkus refinantseerida võlga madalamate intresside juures on hääbumas. Pigem prognoositakse muutuva intressimääraga ning lühiajaliste fikseeritud intressidega võlakirjade emiteerimise osakaalu kasvu.

Kuigi USA võlakirjaturu osas ollakse pärast häid aastaid natuke tooni tagasi tõmbamas, siis mitmed ettevõtted on pöördunud Euroopa võlakirjaturgude poole (nagu ülevalpool ka mainitud). Analüütikute sõnul on regioonis toimumas oluline pööre ettevõtete seas pangalaenudelt võlakirjaturule, mis kestab ka järgmisel aastal ja suurendab seetõttu emissioonide kogumahtu.

Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.