Shutterstock
Aktsiaturgude liikumine uute kõrguste poole on elavdanud ka ettevõtete huvi tulla börsile. Möödunud aasta kujunes edukaimaks nii esmaste avalike emissioonide (IPO) arvu kui ka kaasatud kapitali poolest alates 2007. aastast. Ka käesoleval aastal prognoositakse IPO turu kasvamist, mis ühelt poolt näitab, et investorid on taas uskumas ettevõtete kasvupotentsiaali emiteerijatele sobivale hinnataseme juures, kuid teisalt tõstatab ka mõningaid ohumärke, sest teadupärast kipub IPOde arv kõrge olema just aktsiaturgude tipus.
Dealogic’u andmetel lisandus USA aktsiaturgudele 2013. aastal 229 uut ettevõtet, 2012. aastal oli vastav näitaja 145. Kokku kaasasid ettevõtted $61,7 miljardit kapitali ehk 31% rohkem kui aasta varem. Tegu oli ühtlasi suurima näitajaga alates 2007. aastast. Teistsugust metoodikat (arvestusest jäävad välja väiksema kui $50 mln turuväärtusega ettevõtted ja suletud fondid) kasutava Renaissance Capital sõnul võib käesoleval aastal börsilt leida 222 uut ettevõtet, kes investoritelt kaasasid $54,9 miljardit. Nende numbrite põhjal ei leia teist nii head aastat alates tehnoloogiamulli aegadest.
Allikas: Renaissance Capital
2013. aasta suurimaks IPOks kujunes maagaasi torujuhtmete haldusettevõte Plains GP Holdings (PAGP), mis kaasas investoritelt $2,9 miljardit. Järgnes Pfizeri loomaravimite ja –vaktsiinide üksuse spin-off Zoetis (ZTS), kogudes $2,5 mld, mahu poolest kolmandaks jäi hotellikett Hilton (HLT) ligikaudu $2,2 miljardiga ning neljandaks suurim IPO kuulus sotsiaalvõrgustikule Twitter (TWTR), kes kaasas kapitali $2,1 miljardi väärtuses. Esmaste avalike emissioonide mahu poolest olid esirinnas energeetikasektori ettevõtted $10,7 miljardiga. Finantssektoris toimus emissioone $10,2 miljardi eest ning need koosnesid peamiselt REITidest, kindlustusettevõtetest ning regionaalsetest pankadest. Märkimisväärselt aktiivne oli tervishoiu sektor, kui biotehnoloogiasektoris tegi IPO 37 ettevõtet, mis on viimase dekaadi kõrgeim näitaja. Pea kõikide sektorite lõikes võis täheldada suuremat IPOde kogumahtu. Ainsaks erandiks siinkohal oli eelmise aasta tehnoloogiasektor, kui 2012. aastal aitas Facebooki (FB) $16 miljardiline IPO $20,4 mld suurusele kogunumbrile tublisti kaasa, siis eelmisel aastal leidus emissioone $7,9 miljardi väärtuses.
Ka investorid, kes uutesse tulijatesse investeerisid, peaksid rahul olema, sest umbkaudu kolmveerand eelmisel aastal turule tulnud ettevõtetest lõpetasid aasta märkimishinnast kõrgemal. Hoolimata sellest, et aktsiaturud tervikuna näitasid 2013. aastal võimsat minekut, kujunes keskmise IPO tootluseks ca 35%, ületades näiteks S&P 500 aastatootlust. Keskmiselt kujunes IPO hinnatõusuks esimesel päeval 17%, mis on viimase 10 aasta kõrgeim. Kahjuks ei käi see jaeinvestorite kohta, kuna märkimishinnaga saavad tavaliselt aktsiaid soetada vaid institutsionaalsed investorid.
Suurima tootlusega paistsid silma muidugi mõista ka suurema riskiga farmaatsiasektori aktsiad. Parimat tootlust USA IPOdest näitas Insys Therapeutics (INSY), kelle aktsia kallines eelmisel aastal 384%. Kolmekohalise protsendilise tootlusega hiilgasid ka 3D printimisega tegelevad ExOne (XONE) ja Voxeljet (VJET). Spektri teisest otsast võib aga leida mälupulkade tootja Violin Memory (VMEM), kelle aktsia sulgus eelmise aasta lõpus $3,96 peal, võrrelduna septembri $9 IPO hinnaga. Online õpikute laenutamise keskkonna Chegg (CHGG) aktsia on aktsiate esmasest avalikust emissioonist aga 32% allapoole tulnud.
Tavapäraselt ei müüda IPO käigus avalikkusele aga ainult uusi aktsiaid, vaid ka olemasolevad omanikud soovivad oma osalust müüa, kes algselt ettevõttes osaluse soetasidki mõttega see hiljem börsil realiseerida. Nii näiteks võis märgata, et 2013. aastal tuli börsile 70 ettevõtet, kelle omanikeringi kuulusid private equity (PE) ettevõtted. Viimati võis nii suurt aktiivsust PE osalusega IPOdes näha 2005. aastal, kui turule jõudis 71 sarnast ettevõtet. Ka riskikapitalistid (venture capital) väljusid jõudsalt, kui nende osalusega emissioonide arv tõusis 2012. aasta 46 pealt 81-ni.
Allikas: Renaissance Capital
IPOde turu aktiviseerumine lööb aga ilmselt nii mõnelgi peas häirekella, sest tihtipeale kipuvad ettevõtted börsile siis, kui investorid on nõus osaluse eest rohkem välja käima ehk valuatsioonid on kallimad, mistõttu on just aktsiaturu tippudes esmaste avalike emissioonide maht kõige suurem. Vaadates aktsiaindeksite üha uusi kõigi aegade rekordeid ning pidevaid viiteid mullile, siis IPOde üha suurenev arv justkui kinnitaks, et korrektsioon ei ole kaugel. Teisalt märgitakse, et praegune IPOde arv (ca 200 tk aastas) pole midagi erakorralist, vaid pigem keskmine näitaja. Näiteks tehnoloogiamulli ajal, 2000. aastal, tegi IPO 406 ettevõtet. Samuti juhitakse tähelepanu sellele, et IPOde hulgas pole välja kujunenud mingit kindlat juhtivat sektorit, vaid börsile tulek on sektorite lõikes olnud laiapõhjaline.
Heites pilgu ka käesolevasse aastasse, siis IPOde arvu osas vähenemist ei oodata. Renaissance Capitali jälgitavas 240 erakätes oleva ettevõtte hulgas on 14 kinnitanud börsile tulekut ning 28 ettevõtet on väidetavalt valinud pangad IPO läbiviimiseks. Thomson Reuters analüütiku andmetel on juba praegu potentsiaalsete kandidaatide hulgas 56 tehnoloogiaettevõtet, 54 tarbekaupade pakkujat ning 37 firmat tervishoiusektorist. Märkimisväärsete ettevõtete hulka kuuluvad Box, kes on valinud emissiooni korraldavad pangad ning Care.com, kes on esitanud finantsinspektsioonile ka avalduse IPO korraldamiseks. Järgmise aasta olulisemaks IPOks võib saada Hiina suurima e-kaubanduse Alibaba Groupi emissioon, mille IPO mahuks prognoositakse üle $10 miljardi. Samas pole ettevõte veel otsustanud, kas börsile minnakse USAs või Hongkongis.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet
