Shutterstock
USA eelmise aasta viimane tööjõuraport osutus küll kuisel perioodil loodud töökohtade arvu poolest kõige viletsamaks, kuid üleüldiselt võib kogu 2013. aasta peale rahule jääda, sest jätkub töökohtade loomise trend. Ühtlasi võib detsembrikuu nõrga numbri lükata ilmastikuolude kraesse, mis mõjutas negatiivselt loodud töökohtade numbrit.
Kokku loodi USAs detsembris 74 000 uut töökohta, mis osutus tublisti väiksemaks konsensuse oodatud 200 000 suurusest näitajast, peamiselt USAs valitsenud tugeva pakase tõttu. Väidetavalt puudus ilmaolude sunnil töölt 273 000 inimest, mis on kõrgeim näitaja alates 1977. aastast ja samuti märkimisväärselt rohkem kui viimase 10 detsembri 179 000 suurune keskmine. Positiivse poole pealt korrigeeriti oktoobri ja novembrikuu numbreid 38 000 võrra kõrgemaks. Kuid sellega kaasnenud keskmiselt 171 000 uut töökohta kuus 3-kuulise perioodi jooksul ei teinud viimasest kvartalist kõige edukamat neljandikku, vaid see au läks teisele kvartalile, kus loodi keskmiselt 182 000 töökohta kuus.
Allikas: Bureau of Labor Statistics
Nõrkade numbrite valguses vähenes üllatuslikult ka töötuse määr, kuigi analüütikud, kes prognoosisid kaks korda tugevamat töökohtade loomist ootasid töötuse määra püsimist 7% peal. Tegelikkuses kujunes töötuse määr aga koguni 0,3 protsendipunkti madalamaks ehk 6,7%, mis on parim näitaja alates 2008. aasta oktoobrist. Samas jääb sellele mõru maik, sest töötute arvu vähenemisest kolmandiku moodustanud inimesed said tööd, ülejäänud langesid tööjõust välja. Tööjõus osalemise määr ehk tööjõu osakaal rahvastikku langes seega 62,8% peale ehk viimase 35 aasta madalaimale tasemele.
Aasta kokkuvõtteks võib öelda, et loodi ca 2,2 miljonit töökohta, mis on suhteliselt samal tasemel 2011. ja 2012. aasta näitajaga. Tõsi see number võib küll veidi muutuda, sest novembri- ja detsembrikuu näitajaid ootab veel ees revideerimine. Töötuse määr on aastaga aga teinud korraliku vähikäigu, kukkudes aasta alguse 7,9% pealt 7,2% peale. Muidugi on viimase taga samuti tublisti vähenenud tööjõus osalemise määr, mis langes 63,6% pealt 62,8%-ni.
Viimane ongi põhjuseks, miks analüütikud töötuse määra langemist täiel rinnal nautida ei saa ja iga järgnev tööjõuraport selles mõttes järjest halvem tundub. Samas oli viie USA keskpanga teadlase jaoks eelmise aasta keskmiselt 63,3%-line tööjõus osalemise määr juba seitse aastat vana uudis. Oma 2006. aastal avaldatud uurimistöös prognoosisid Aaronson, Fallick, Figura, Pingle ja Wascher 2013. aasta keskmiseks tööjõus osalemise määraks täpselt sama näitajat. Taustainfoks võib öelda, et tööjõus osalemise määr oli juba vaikselt alanemas toona.
Oma koostatud mudelis toetusid Fedi akadeemikud demograafilistele trendidele. Arvestati sellega, et vananevad beebibuumi generatsiooni esindajad jäävad pensionile, kuid elavad kauem kui nende vanemad. Samuti eeldati, et koolidest väljakukkujaid on vähem ehk teismeliste osakaal tööjõust on väiksem. Uuring ei arvestanud majanduslangusega, mis paar aastat hiljem aset leidis.
Seoses viimase aja kiire tööjõus osalemise määra langusega on tekkinud tulised diskussioonid, kas selle põhjuseks on vananev elanikkond, kus suurem osa inimesi suundub pensionile või vilets majandus, kus inimesed lihtsalt loobuvad töö otsimisest. Suhteliselt laialt on levinud erinevad graafikud, mis näitavad, milline oleks töötuse määr, kui tööjõu suuruseks võtta viimase 30-aasta keskmine näitaja. Näiteks viimaste andmete kohaselt oleks töötuse määr sellisel juhul 10,8%, mitte 6,7%.
Tihtipeale soovitakse selliste graafikute abil näidata, et majanduses pole sugugi kõik hästi sest töötuse määra langust ei tingi mitte uute töökohtade buum, vaid inimeste lahkumine tööjõust. Arvestades aga eelpool mainitud uurimust, kaldub kaalukauss debatis struktuursete muutuste poole rahvastiku koosseisus, mistõttu töötute arvu suhestamine 30-aastase keskmise tööjõu suurusesse tundub väga ebaloogiline. Seda tõestab ka fakt, et Fedi teadlased ei arvestanud majanduslangusega, mille tulemusel peaks tegelik tööjõus osalemise määr olema veelgi väiksem ehk praegune tööjõuturg võib olla tugevam kui arvatakse.
Pilti võib aita selgemaks muuta ka, kui vaadata 25-54 aastaste meeste tööhõivet. Põhjuseks, miks just seda vanusegruppi ja sugu jälgida, peitub selles, et viimased moodustavad 87% ehitustöölistest ja 78% tootmissektori töölistest – kaks majanduse tsüklilist aru, mis said 2008. aasta majanduslanguses tugeva põntsu. Nagu allolevalt graafikult näha, siis detsembris langes antud grupi töötuse määr 6,3% pealt 5,8%-ni, mis on majanduslanguse järgselt teiseks suurim kukkumine. Kui arvestada, et loomulik töötuse määr näib olevat 3-3,5%, siis ca 2/3 maast antud tasemeteni jõudmiseks on juba käidud.
Allikas: St. Louis Fed
Ka samas vanuses naiste puhul on kindel trend allapoole. Töötuse tipus polnud tööl 9,366 miljonil 25-54 aastastel naistel. Viimase nelja aasta jooksul on see näitaja langenud rohkem kui 3,5 miljoni võrra, kusjuures viimasel aastal isegi miljoni võrra. Sellise langustempo juures saavutatakse täistööhõive 2 aasta pärast või isegi varem. Varem just sellepärast, et nagu näha, siis beebibuumi generatsiooni tööhõive kasv aeglustub (sinine joon) ja muutub ilmselt varsti negatiivseks. Samas 15-54 aastaste tööhõive kasv (punane joon) peaks esmakordselt ületama 55 aastaste ja vanemate tööhõive kasvu viimase 20 aasta jooksul. Seega, mida kiiremini on vaja asendada pensionile siirduvaid inimesi, seda kiiremini peaks tööjõuturg liikuma lähedamale täistööhõivele.
Allikas: St. Louis Fed
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet
