Shutterstock
Kui arenenud riikide keskpankade lõdva rahapoliitika pani globaalse finantskriisi järgselt investoreid suurema tootluse nimel investeerima arenevatesse riikidesse, siis majanduse paranemisest tingitud erakorraliste rahapoliitiliste meetmete kaotamine võib põhjustada märkimisväärse raha väljavoolu arenevatelt turgudelt.
Viimasel kahel kümnendil on märkimisväärselt suurenenud kapitali sissevool arenevatele turgudele (nii absoluutnumbrites kui ka suhtena sisemajanduse kogutoodangusse). Kui 1990. aastatel moodustasid kapitalivood arenevatesse riikidesse keskmiselt 4% nende SKT-st, siis nagu joonisel näha, kasvas järgmisel kümnendil osakaal märkimisväärselt. Enne negatiivseks muutumist 2008. aastal, saavutasid kapitalivood tipu 2007. aastal, ulatudes 12 protsendini arenevate riikide SKT-st. Finantskriisi järgsel perioodil ulatus kapitali sissevool arenevatesse riikidesse keskmiselt 6 protsendini SKT-st (tipp tehti 2011. aasta keskel 8,5% peal).
Allikas: Maailmapank
Maailmapanga hinnangul sõltus aastatel 2009-2013 raha sissevoolu kasv arenevatesse riikidesse 60% ulatuses välistest faktoritest (näiteks globaalne majanduskasv, USA intressimäärad, VIX indeks, USA rahapakkumine (M2)) ning 40% riigisisestest faktoritest (näiteks arenevate riikide SKT, krediidireiting, intressimäära erinevus USAga).
Kapitali sissevoolu kiirenemise põhjuseks oli arenenud riikide lõdva rahapoliitika, mis viis investoreid rekordmadalate intressimäärade juures otsima paremat tootlust arenevatelt turgudelt. Kapitaliinvesteeringute kasvu vedajaks olid portfelliinvesteeringud (näiteks arenevate riikide võlakirjade osakaal globaalsest võlakirjaportfellist kasvas 2013. aasta suveks kõrgemale tasemele alates 1990. aasta lõpust), samal ajal kui otsesed välisinvesteeringud püsisid stabiilsena ning pangalaenud vähenesid.
Viimasel kahel aastal on kapitali sissevoog arenevatesse riikidesse stabiliseerunud umbes 4,5% peale SKT-st. Kasvu aeglustumise üheks põhjuseks on olnud kapitali väljavool arenevatelt turgudelt- selle põhjuseks oli ootus USA Föderaalreservi varade ostmise programmi mahu vähendamise ees.
Alates 2013. aasta maikuust, kui USA Föderaalreserv andis esimesi vihjeid stiimulprogrammi vähendamise plaanide kohta, on arenevate riikide võlakirjade, aktsiate ning pangalaenude maht vähenenud umbes 50%. 2013. aasta detsembris teatas Bernanke 10 miljardi dollari suurusest võlakirjade ostmise programmi mahu vähendamisest (75 miljardi dollari peale kuus alates 2014. aasta jaanuarist). Majanduse jätkuva paranemise korral võib aga Bernankelt oodata programmi mahu igakuist vähendamist 10 miljardi võrra. See võib aga kapitali väljavoolu arenevatest riikidest veelgi kiirendada. Lisaks kapitalivoo vähenemisele on USA Föderaalreservi stiimulprogrammi vähendamise plaani tagajärjeks ka USA dollari tugevnemine arenevate riikide valuutade suhtes.
Uurides arenenud riikide keskpankade majanduse stimuleerimise programmide vähendamise mõju arenevate riikide kapitali sissevoole näeb Maailmapank kolme võimalikku stsenaariumit. Kõige tõenäolisema stsenaariumina (baseline) näeb Maailmapank seda, et pikaajaliselt ei oma arenenud riikide keskpankade stiimulpakettide vähendamine ja rahapoliitika karmistamine arenevate riikide kapitali sissevoolule märkimisväärset mõju. Kapitali sissevool arenevatesse riikidesse väheneb selle stsenaariumi kohaselt praeguse 4,6% pealt SKT-st 2016. aastaks 4% peale (võrdub kapitali sissevoolu 10% vähenemisega). Vähenemine tuleb kapitaliinvesteeringutest kõige volatiilsema ehk portfelliinvesteeringute arvelt.
Maailmapanga sünge (overshooting) stsenaariumi korral (kui keskpangad tegutsevad oodatust agressiivsemalt ning sellele järgneb suur volatiilsus turgudel ja G4 riikide (USA, euroala, Suurbritannia ning Jaapani) pikaajaliste intressimäärade 200 baaspunktiline kasv 2014. aasta esimesel poolaastal) võib kapitalivool arenevatesse riikidesse väheneda 2014. aastal keskmiselt 45% (tippajal võib see ulatuda ka 80 protsendini). Kolmanda ehk kiire normaliseerumise stsenaariumi korral väheneb kapitali sissevool arenevatesse riikidesse 2014. aastal keskmiselt 30%.
Allikas: Maailmapank
Suurimasse riskigruppi kuuluvad nõrkade makronäitajatega arenevad riigid, kus on viimase viie aasta jooksul märkimisväärselt kasvanud laenuturu maht, suurenenud jooksevkonto defitsiit, suurenenud avaliku sektori võlg ning valuuta kallinenud. Maailmapank soovitab arenevatel riikidel usalduse taastamiseks ja stabiilsuse tagamiseks nii majanduse reformimist kui välisreservide kasutamist valuuta nõrgenemise peatamiseks.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet
