Shutterstock
Kiiresti arenev maksevahendustehnoloogia toob järjest uudiseid, seni on uute maksevahendite võidukäiku takistanud plastkaartide otstarbekus ja uue kindla soosiku puudumine.
Tundub pentsik, et kogu Eesti ühiskond muutub väga emotsionaalseks, kui juttu tuleb sularahaautomaatide võrgu vähendamisest. Segadust tekitavad ka argumendid, et sularaha tuleks eelistada, sest näiteks kaarditehingute tegemisel võib kellegi arvutisse maksest jälg jääda. Pangandus on põhjalikult reguleeritud valdkond ning kommertspanku ja nende partnerite elektroonilisi maksesüsteeme valvatakse põhjalikult. Siiski on õige rõhutada, et elektrooniliste maksevahendite turvalisus on äärmiselt oluline ja sellele tuleb tähelepanu pöörata. Kogu sularahaga seonduva kära kõrval jääb sageli tähelepanuta, et maksete valdkonnas sünnib iga päev palju huvitavat ja selles osalevad võimekalt ka Eesti ettevõtjad.
Ka sularaha oli kunagi uuendus
Põhimõtteliselt oli ka sularaha kunagi ulmeline innovatsioon, mida konservatiivsemad pidasid lauslolluseks ja uskusid, et see kaob ringlusest. Samasugused alalhoidlikud suundumused valitsesid 1950. aastal, mil Diners Club alustas New Yorgis esimest korda krediitkaartide väljastamist. Ainult mõni aasta hiljem olid turul juba ka American Express ja Visa, mis tol ajal kandis nime Bank Americard.
Kuigi pangakaardid on turul juba üle 60 aasta, areneb kaart ise pidevalt edasi, et pakkuda kasutajatele paremat ja mitmekesisemat teenust ning tagada omanikule turvalisus.
Ameerika Ühendriikidest tuleb peatselt väga huvitav kaardiuuendus, mis viib mitme konto kaardi uuele tasemele.
Iduettevõte Coin (onlycoin.com) plaanib turule tulla universaalse plastkaardiga, mis võimaldab koondada kokku kasutaja kõik pangakaardid, lisaks ka kõikvõimalikud lojaalsus- ja kinkekaardid. Coini tööpõhimõte on geniaalne: sellega saab nutitelefoni külge paigaldatava spetsiaalse seadmega lugeda kaardid Coini rakendusse, sisse loetud kaarte saab kasutada Coini väljastatud krediitkaardi mõõtmetes seadeldises ja kasutaja võib nupuvajutusega valida, millise kaardiga soovib ta tehingut teha. Esimene Coini versioon asendab ainult magnetribal töötavaid kaarte, kuid loodetavasti on järgnemas ka kiipkaardil põhinev versioon.
Plastist pangakaardi roll väheneb
Coin on hea näide sellest, kuidas tavapäraselt väljastatud pangakaarti ei ole makset tehes enam füüsilisel kujul vaja.
Sarnaseid trende on märgata ka mujal. Eriti selgelt hakkab olukord, kus pangakaardi formaadis maksevahend osutub tarbetuks, domineerima NFC (Near Field Communications ehk lähisuhtlus) maksete keskkonnas, kuna NFC-toega pangakaarti võib edukalt asendada nutitelefon või näiteks kas või NFC-kleebis. Nii Visa (V.me) kui ka MasterCardi (MasterPass) mobiilsed rahakotid ehk m-wallet’id lubavad kasutajal salvestada eri krediitkaartide andmeid, et nende abil NFC-makseid teha. Selline rakendus eeldab ka kaupmehe valmisolekut NFCmakseid vastu võtta. Üsnagi samalaadsele tehnoloogiale tugineb ka EMT mobiilse rahakoti katseprojekt Tallinna Kaubamajaga.
Ent kindlasti läheb veel aega, kuni virtuaalsel või füüsilisel kujul krediitkaart kaob, ja üks peamisi põhjusi on kaardimaksete suhteliselt hästi toimivad infrastruktuur ja protsessid. Ka kõik virtuaal ja NFC-kaardid kasutavad laias laastus sama maksesooritamise loogikat, mis füüsilised pangakaardid. Ehk siis ilmaselle infrastruktuurita oleks vaja kiirelt hästitoimivat alternatiivset võrku ja reeglistikku, kuidas rahvusvaheliselt makseid töödelda.
E-rahakotid hõivavad turgu
Samas ei saa aga väita, et kaardiorganisatsioonid võiksid täielikus rahus oma domineerivat rolli nautida. Elektroonilised rahakotid ehk e-rahakotid heidavad väga jõulise väljakutse pangakaartidele ja pangakaarte väljastavatele organisatsioonidele (ennekõike Visale ja MasterCardile). Iseenesest ei ole e-rahakott mingi uudis, kuna neist suurim, PayPal (PayPali ühtedeks kaasloojateks on muuseas Pieter Thiel ja Max Levchin, kes on ka Transferwise’i investorid), on turul tegutsenud 1999. aastast ja internetikaubanduses on PayPal juba kohati suurema turuosaga kui MasterCard.
Oluline samm on vahest see, et alates 2012. aasta maikuust arendab PayPal aktiivselt makselahendusi ka füüsilistes poodides, esmalt Ühendkuningriigis ja 2013. aasta oktoobrist ka Ameerika Ühendriikides. Viimane samm on oluline seetõttu, et kaupmeestega makseinformatsiooni vahendamine käib läbi PayPali infrastruktuuri, mis võimaldab jätta kõrvale Visa ja MasterCardi ning ühtlasi pangakaartidele rakenduvad ristkasutustasud, ehk seega on loodud võimalus teha makse mugavamalt, kiiremalt ja odavamalt. Reaalsuses ei pruugi konkreetne tehing kaardimaksest odavam olla, kuid teoreetiliselt on see võimalik.
PayPali edu alternatiivse maksemeetodina on turule toonud palju uusi tegijaid ja koos nutitelefonide levikuga kiputakse juba rääkima ka mobiilse rahakoti ja mobiilsete maksete mullist. Ilmselt asi nii dramaatiline veel pole, kuid rahvusvaheliste tegijate konsolideerumine peaks siiski millalgi aset leidma. Kindlasti peab olema valmis suurteks uudisteks tehnoloogiagigantide Facebooki ja Apple’i poolt, kuna mõlemad on juba praegu suurimaid online-maksete vastuvõtjaid.
Maksed liiguvad mobiili
Eestiski on tegutsemas väga edukas ja võiks isegi öelda, et praeguses kiirelt pöörlevas keskkonnas juba pikaajalise kogemusega mobiilimaksete operaator Fortumo, kes on hinnatud partner rahvusvahelistele kaupmeestele. Kui näiteks ostate Angry Birdsi mobiilirakenduse, siis suure tõenäosusega on mobiilimakse teenusepakkujaks just Fortumo.
Mobiilimaksetega on oluline eristada tegelikku maksemeetodit, kuidas toimub raha liikumine kliendi ja kaupmehe vahel. Eespool mainitud m-rahakottide tehnoloogia on sageli kombineeritud krediitkaardi või elektroonse rahakotiga. Paraku on m-rahakottide osakaal veel küllalt väike ja enamik mobiilimakseid liigub endiselt kas Premium-SMSi või mobiilioperaatori arvete kaudu. Viimased kaks mobiilimakse lahendust on küll kliendile mugavad, kuid kaupmehele harilikult väga kallid – see piirab mobiilimaksete levikut kaupmeeste hulgas.
Kui eelloetletud maksemeetodid põhinesid n-ö päris rahal ehk siis mis tahes riigi poolt emiteeritud rahal, siis kindlasti tuleb silmad lahti hoida arengul, mis puudutab digitaalset raha. Peale kurikuulsa Bitcoini on hulk digitaalraha käibel ka meie igapäevaelus. Hea näide on siin Kaubamaja grupi klientide Partnerkaardi ostuboonus, mille eest Kaubamaja klient saab hiljem Kaubamaja kontsernis oste sooritada. Kogu see ökosüsteem ostuboonuse emiteerimisest kuni makseni ongi hea näide tänapäevasest maksesüsteemist.
Lahendused kliendile ja kaupmehele
Peale kliendimugavuse on mis tahes makseuuenduse kriitilisemaid aspekte ka kaupmehe mugavus või teisiti öeldes kaupmehe võime uuenduslikke makselahendusi mõistlike kulutustega vastu võtta. Tänases infrastruktuuris domineerib selgelt kaardimakseterminal, ent sellega ei pruugi uute maksemeetodite aktsepteerimine võimalikuks osutuda.
On oluline, et makselahenduste loojad arvestaksid peale kliendi ka kaupmehega, pakkudes talle universaalseid lahendusi mõistliku hinnaga. Eesti uus idufirma Svipe on turule jõudmas lahendusega, mis kombineerib väga nutikalt lojaalsusrakenduse ja kliendi tuvastamise. Lahenduse eelis on selle taskukohasus, kasulikkus ka kaupmehele ja väga korralik lõimumine Erply kassasüsteemidega. Svipe on hea näide, kuidas maksete uuendus siin töötab.
Eestis leidub päris lennukaid ideid, mille teostus võib turule tuua väga huvitavaid lahendusi. Mõistagi on ühe hea makselahenduse loomisel oluline finantspartneri roll. Finantsteenuste uuendus on LHV Pangale väga oluline, samuti on LHV väärtustega kindlalt põimunud Svipe’i suguste tugevate partnerite toetamine.
Andres Kitter
LHV jaepanganduse juht
Tweet
