Shutterstock
Loobusin aastaid tagasi käekella kandmisest ning kui ma hiljuti ühe üle pika aja uuesti randme külge kinnitasin, tuli meelde ebameeldivalt ahistav tunne, mida lihtne ajanäitamise funktsioon ennast ei õigusta. Kuid aastate möödudes on tehnoloogia astunud sammu edasi ning üha enam tekib tunne, et varsti olen jälle seadme kandja, mille jälgimisest saab uus kinnisidee.
Vandrico lehe andmetel on turul kokku juba 118 erinevat tehnoloogilist seadet, mida saame enda keha külge haakida. Ja kuigi kandmisvõimalusi on erinevaid, siis suurimaid laineid löövad randmete ümber käivad vidinad, moodustades ligikaudu poole kõikvõimalikust kantavast tehnoloogiast.
Allikas: http://vandrico.com/database (mõned seadmed langevad korraga mitmesse segmenti)
Nagu jooniselt võib näha, siis populaarseimad fookusvaldkonnad on elustiil, treening ja meditsiin. Täna leidub turul juba arvestatav hulk erinevate firmade käevõru sarnaseid tooteid, mis jälgivad kasutaja igapäevast liikumist, samme, kalorite põletamist ja unerütmi, tehes kõigest sellest kokkuvõtteid ning andes soovitusi, millal tuleks puhata ja millal rohkem trenni tegema hakata. Jawbone UP 24, Fitbit Flex, Garmin Vivofit, LG Lifeband Touch, Larklife, Nike Fuelband on vaid mõned menukamad tooted.
Siiani on see jäänud rohkem nišifirmade pärusmaaks ning iga aasta arendusse üüratuid summasid pumpavad käsiseadmete tootjad alles kompavad uut territooriumi. Mõned nutikellad on poelettidel juba olemas (Sony Smartwatch, Pebble, Qualcomm Toq, Samsung Galaxy Gear) aga neil kõigil on omad tugevad ja nõrgad küljed ning ühendava joonena ei paku tarbijale midagi maagilist. Nutikellasid võrreldakse natuke nutitelefonide turu seisuga enne kui Apple iPhone’ga välja tuli.
Sestap on ootused Apple’i nutikella osas kõrgeks kruvitud, kuna viimane ei lubaks endale vähemat kui uue standardi kehtestamist. Aga aastad mööduvad ning tänaseks pole jätkuvalt sellist tootesegmenti neil veel tekkinud.
Tim Cooki sõnade kohaselt on Apple’l tänavu siiski plaanis täiesti uutesse tootekategooriatesse siseneda aga lõpuni pole selge, kas kantavate seadmete turule tullakse nutikellaga või hoopis mõnel muul viisil. Näiteks hiljuti kinnitati Ühendriikides Apple’i patenditaotlus biomeetrilistele kõrvaklappide süsteemile, mis oma sensoritega suudab mõõta erinevaid näitajaid, nagu näiteks temperatuuri, südame rütmi ja higistamist. Patendi raames on mainitud ka psühholoogilist sensori, mis viivad spekulatsioonideni, et Apple tahab biomeetriliste sensorite abil luua seadme kandja jaoks tervikliku pildi tema vaimsest seisundist ja õpetada saavutada paremat närvisüsteemi tasakaalu ning tervislikumat eluviisi.
Kantava tehnoloogia turg on alles tekkimas, kui sõltumatu analüüsimaja Canalysi andmetel müüdi 2013.a esimeses pooles kokku 200 000 randmele kinnitatavat tehnoloogilist seadet, kuid juba teisel poolaastal jõudis number 1,6 miljonini, plahvatades tänavu 8 miljonini ja 23 miljonini tuleval aastal. See puudutab vaid randmete ümber käivaid seadmeid, ega hõlma tehnoloogiat, mida saab kanda muul viisil, nagu näiteks Google Glass. Potentsiaalselt on turg seega veelgi suurem ning täiendavaks katalüsaatoriks võib osutuda ka ehete tööstus.
Sissejuhatus tarbijaelektroonika uude tootekategooriasse on tehtud, kuid laias plaanis võib öelda, et arenguruumi veel leidub, mis loodetavasti viib meie suhte tehnoloogilise seadmega lõpuks siiski täiesti uuele tasandile. Eriti põnev tõotab olla just tervisega seotud valdkond, sest see on üks aspekt elus, mille vastu tunneme kõik huvi. Paraku takerdub enese liigutamine tihti kõigest laiskuse taha, mistõttu saab tehnoloogial olema suurem vastutus motiveerimisel, erinevate terviseprobleemide ennetamisel ja eluea pikendamisel.
Tweet
